Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Perekoolidelt oodatakse tõenduspõhist teavet

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Esmakordne rasedus tekitab naisel palju uusi küsimusi, millele oodatakse tõenduspõhiseid vastuseid. | FOTO: Panhter Media

Kui mujal maailmas nähakse perekoolil suurt rolli tulevaste vanemate sotsialiseerumisel, siis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringust selgub, et Eesti lapseootel pered külastavad perekooli loenguid, et eelkõige saada sealselt ämmaemandalt tõenduspõhist informatsiooni.

75% uuritutest külastavad perekooli, et saada tõenduspõhist teavet, mis annab alust arvata, et ämmaemand lektorina on saavutanud kindla positsiooni sünnituseelse ettevalmistuse läbiviijana. Eesti perekoolides töötavad lektoritena valdavalt ämmaemandad, valdkonnaspetsiifiliste teemade käsitlemiseks on kaasatud teised spetsialistid, näiteks psühhosotsiaalne kriisinõustaja ja hingehoidja.

Sünnitusjärgsel perioodil vajatakse rohkem tuge

81% küsitletutest soovis end ette valmistada lapsevanemaks saamiseks ja 79% loomulikuks sünnituseks. Võib arvata, et Eesti kultuurikontekstist tulenevalt jäi perekooli külastamise põhjustes teiste tulevaste vanematega kohtumise soov teisejärguliseks, seda nimetas 21% vastanutest.

Sünnituseelse ettevalmistuse oluliste teemadena käsitletakse Eesti perekoolides rasedust, rasedusaegseid vaevusi ja nende leevendamist, sünnitust, sünnitusvaluga toimetulekut, toitumisnõuandeid raseduse ning imetamise ajal, rinnaga toitmist, vastsündinu hooldust ja sünnitusjärgset perioodi.

Perekoolis osalenute hinnangul oli erinevates loengutes ja tegevustes osalemisest abi rasedusega kohanemisel 22%-l sünnitusega toimetulekul 68%-l ja imetamisega alustamisel 28%-l. Uuringu tulemused kinnitavad varasemate maailmas läbi viidud uuringute tulemusi: naised ja nende tugiisikud tunnistasid, et perekoolist oli kasu ka sünnitusjärgse perioodiga toimetulekuks, kuigi ettevalmistus sünnitusjärgseteks raskusteks oli võrreldes sünnituseks ettevalmistusega ebapiisav.

Isadel oluline roll lapseootuses

Partneri lapseootuse korral tajuvad esmakordsed isad suurenenud kohustust tagada perele majanduslik heaolu, mistõttu jäid nad töökohustuste täitmise tõttu lapseootel naise arstivisiitidest sageli kõrvale. Rasedusse ja hooldusesse kaasatud olemine tähendaski isade jaoks suurenenud kohustust majapidamistöödesse panustamisel, majandusliku olukorra parandamist ning koos partneriga ämmaemanda/naistearsti visiitidel ja perekoolis osalemist. Visiitide ja ultraheliuuringute käigus on esmakordsed isad end sageli tundnud kõrvalejäetuna, sest hooldus on keskendunud peamiselt naisele. Siinkohal on hoolduse oluliseks märksõnaks visiidi ajal isade kaasamine vestlusesse, nende toimetuleku hindamine ja positiivse tagasiside andmine.

Olulisena märkisid esmakordsed isad vajadust lisateabe ja raamatute järele ning veebilehtede uurimist. Kuigi isad olid motiveeritud iseseisvalt erinevaid teabeallikaid leidma, toodi olulise puudusena välja see, et ämmaemanda jagatavatest kokkuvõtvatest materjalidest või kvaliteetsetest allikatest jäi vajaka. Varasemate uurimistööde tulemused kirjeldavad samuti isade vajadust spetsiaalselt isadele suunatud kirjalike materjalide järele, mis käsitlevad teaduspõhiselt naise vajadusi, samuti isaks kasvamise ja vastsündinu eest hoolitsemisega seotud teemasid.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringu «Eesti sünnituseelset ettevalmistust pakkuvate perekoolide õppetöös osalemise mõju rasedate ja nende tugiisikute valmisolekule sünnitusega toimetulekuks, vanemarolliga kohanemiseks ning imetamise edendamiseks osalejate ja lektorite pilgu läbi» eesmärk on kirjeldada Eesti perekoolides osalenud rasedate ja nende tugiisikute ootusi ning nende täitumist seoses sünnituseks ettevalmistuse ja sünnitusjärgse perioodiga ning õppetööd läbiviivate lektorite nägemust õppetöö efektiivsusest.

Teiste Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringute tulemustega saab tutvuda 24. novembril konverentsil «Terves kehas terve teadmine».

Tagasi üles