Naistearst selgitab: laste sünnitamine vähendab rinnavähi riski

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui perekonnas on rinnavähki juba esinenud, on sellese haigestumise risk kõrgem.
Kui perekonnas on rinnavähki juba esinenud, on sellese haigestumise risk kõrgem. Foto: Panther Media/Scanpix

Ida-Tallinna keskhaigla naistearst Gabor Szirko selgitas, et rinnavähki haigestub elu jooksul üks Eesti naine üheksast, kuid naistel, kes sünnitavad palju lapsi, on elu jooksul suhteliselt madal risk rinnavähki haigestuda.

Rinnavähi tekkel mängib Euroopas kuni kümnendikul juhtudest rolli geenmutatsioon, kirjutab Terviseuudised. Muteerunud geenid ei suuda sünteesida valke, mis mängivad rolli vigase DNA parandamises  ja raku suremise ehk apoptoosi käivitamises. Vigane rakk ei suuda lõpetada oma arengutsüklit ja areneb pahaloomuliseks kasvajaks.

Mutatsiooni tõenäosus sõltub inimese taustast. Kui rinnavähki on varem perekonnas esinenud, on risk suurem. Kui on näiteks perekond üle nelja rinnavähijuhtumiga, on risk väga kõrge. Kaks juhtumit on piisav, et inimene suunata geneetiku konsultatsioonile.

Päriliku rinnavähi sündroomid on peamiselt BRCA1 ja BRCA2 mutatsioonidega seotud sündroomid. Üldpopulatsioonis on nende mutatsioonide esinemissagedus üsna madal: 1:800 – 1:1000. Teisi sündroome on oluliselt vähem.

Rinnavähk tekkib üle kümnendikul naistest

Elu jooksul tekkib rinnavähk 12 protsendil üldpopulatsioonist ehk ühel naisel üheksast. Kõrgeks rinnavähiriskiks peetakse seda, kui eluaegne risk ületab 20 protsenti. See võib esineda ka ilma geenimutatsioonita, tingituna keskkonnateguritest, kiiritusravist, isiklikust anamneesist.

Rinnavähi teke võib olla seotud sellega, kui palju sünnitatakse ja kui kaua imetatakse. Naisel, kes sünnitab palju ja kel on elu jooksul suhteliselt vähem menstruatsioonitsükleid, on madal risk.

Sugulaste haiguseid on oluline teada

Kui on teada, et perekonnas on geenimutatsioon, oleks mõistlik uurida selle inimese asjakohaseid esimese ringi sugulasi – õdesid, vendi, lapsi. Saata tuleks ka siis, kui ühel inimesel on olnud kaks esmast rinnavähijuhtumit, kui suguvõsas kahel isikul olnud primaarne rinnavähk või ühel nii munasarja- kui ka rinnavähk. Nõustamisele saadetakse ka noorelt, alla 50-aastaselt haigestunud naised, sest geneetilised sündroomid avalduvad tavaliselt noorelt.

Rinnavähi riski tõstab ka hormoonasendusravi, mille kasutajatel on 20 protsenti suurem risk haigestuda rinnavähki.

Kaks kurja geenimutatsiooni

Kõige sagedasemad on BRCA1 ja BRCA2 tuumorsupressorgeenide mutatsioonid. Need on suured geenid, millel on sadu võimalikke mutatsioone, aga kõik ei ole haigusseoselised.

BRCA1 mutatsiooni korral on eluaegne rinnavähirisk 60–80 protsendil naistel ja kahel protsendil meestel. See on kõrge risk, sest kümnest naisest kaheksa saab vähi. Need vähid tekivad sagedamini noores eas. Eluaegne munasarjavähirisk on 40 protsenti. Kasvajad on tihti agressiivse kuluga, kolmiknegatiivsed.  

BRCA2 mutatsioonid on tagasihoidlikuma kuluga, nende korral on eluaegne rinnavähirisk 50–60 protsendil naistest ja kaheksal protsendil meestest. Eluaegne munasarjavähirisk on 10–30 protsenti, kasvajad on tavapärase kulu ja histoloogiaga. Sel juhul ei pea haiguse vältimiseks tingimata loobuma rindadest või munasarjadest, kuigi profülaktilist rindade või munasarjade eemaldamist soovitatakse nii BRCA1 kui ka BRCA2 mutatsiooni puhul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles