Paljud doonorid saadetakse lihtsal põhjusel tagasi

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doonor Kristiina Klemm DoonoriFoorumis.
Doonor Kristiina Klemm DoonoriFoorumis. Foto: Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus

Ehkki Eestis on statistika kohaselt veredoonoreid niigi vähe (alla kolme protsendi) on verekeskus sunnitud enam kui 12 protsenti  tulijatest  tagasi saatma.

«Ligi pooltel juhtudel on probleeme madala hemoglobiiniga, mille tõttu olime näiteks eelmisel aastal sunnitud tagasi saatma kuus protsenti doonoriks tulijaist,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse vanemarst dr Gulara Khanirzajeva.

Juhul, kui hemoglobiini tase on naisdoonoril madalam kui 125 g/l ja meesdoonoril 135 g/l, siis doonorit vereloovutusele ei lubata.

«Esiteks seetõttu, et mitte põhjustada või veelgi suurendada rauapuudust doonoril endal ning teisalt peavad doonoriverest valmistatud verekomponendid vastama kehtestatud nõuetele,» selgitas arst.

Näiteks peab erütrotsüütide suspensiooni hemoglobiini sisaldus olema normaalsel tasemel, et patsientidele oleks sellest veredoosist ka reaalset abi.

 Verekeskuse meditsiinilisel läbivaatusel annab arst doonoriks tulijaile soovitusi, kuidas hemoglobiini taset veres tõsta, sestap on paljud oma verenäitajad korda saanud ja doonorina jätkanud.

 Apotheka proviisor Kristiina Sepp ütles, et raud on hemoglobiini tähtis koostisosa, mistõttu rauavaeguse korral on ka vere hemoglobiinisisaldus madal.

«Hemoglobiinil on ülioluline roll hapniku transportimisel kehas. Rauavarude vähenemine raua ebapiisava tarbimise, raua ebapiisava imendumise või verekaotuse korral võib tervist oluliselt kahjustada põhjustades rauavaegusaneemiat,» sõnas Sepp.

 Rauavaegusaneemia korral esinevad inimesel tavaliselt sellised sümptomid nagu väsimus, unisus, nõrkus, hingeldus, peavalu ja ka nahakahvatus. Mõnedel juhtudel võivad suunurkadesse tekkida lõhed.

«Vereloomeprobleemid tekivad väga tihti just ülikiire töötempoga inimestel, kel pole mahti keset tööpäeva lõunat süüa ning kes joovad päeva jooksul ära neli-viis tassitäit kohvi, mis paraku pärsib oluliste vitamiinide ja mineraalainete imendumist,» rääkis proviisor. Halvasti mõjub ka suitsetamine ning alkoholi tarbimine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles