Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti neiule siirati Soomes uus süda, mis aitab elada tavapärast elu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Üsna haruldasel kombel sai sel korral Mariaga (vasakult teine) arsti juurde kaasa tulla kogu Seppade pere. Tavaliselt käib tütrega tohtrite juures kaasa ema Jana, sest isa Meelis töötab Norras ja õde Marie on koolis. | FOTO: Kristjan Teedema

Maria Sepp on tagasihoidlik, vaikne ja viisakas neiu, kellele otsa vaadates ei oska aimatagi, et tema kehas tuksub nüüd kellegi teise süda.

Maria raviarst, Tartu Ülikooli kliinikumi kardioloog Märt Elmet on olnud tüdruku jaoks kättesaadav igal ajal, kuna arsti sõnul ei saakski ta oma tööd teistmoodi teha. | FOTO: Margus Ansu

Maria on esimene alaealine Eestis, kes on saanud endale uue südame. Peale tema on säärane erakordne operatsioon tehtud vaid veel kolmele Eesti inimesele: kahele viimase aasta jooksul Soomes ja ühele kümme aastat tagasi Itaalias. Juhtumisi on nad kõik olnud naised.

Oma uue elundiga on 16-aastane Maria praeguseks täiesti harjunud. «Alguses oli teistmoodi tunne, süda lõi väga kõvasti,» lausus neiu, kelle enda süda oli tunduvalt nõrgem.

Eestis südamesiirdamisi ei tehta, mistõttu opereeriti Võrumaal elavat Mariat tänavu juulis Soomes Helsingi haiglas. Eesti teeb Soomega selles vallas koostööd, mistõttu tasus tüdruku operatsiooni eest Eesti haigekassa ning Mariaga sõitis naaberriiki kaasas tüdruku raviarst, Tartu Ülikooli kliinikumi kardioloog Märt Elmet, kes on tegelenud patsiendi operatsioonieelse ja -järgse raviga.

Arsti sõnul oli tegemist erakordse operatsiooniga, sest lastele siiratakse südameid tunduvalt vähem kui täiskasvanutele. «See oli arstidele omamoodi katsumus,» lisas ta.

Südameoperatsioonid on alati keerukad ja eriti oluline on nende juurde käiv ravi. «Südame siirdamise teeb eriliseks see, et igasugune kõrvalekalle või tüsistused võivad lõppeda patsiendi surmaga,» lausus Elmet.

Tohtri sõnul on Maria väga tubli. Enne südamesiirdamist paigaldati tüdrukule südameaparaat. «Juba südamepumba saamine ja sellega elamine oli tema jaoks esimene katsumus,» lausus Elmet. Aparaadist oli tema sõnul palju abi, sest kui neiu suvel operatsioonile läks, oli kriitilisem seisund stabiliseerunud.

Maria probleemid said alguse kaks aastat tagasi, kui neiul tekkis viiruse tüsistusena südamelihasepõletik. Kuigi tavaliselt sellest haigusest paranetakse, ei läinud temal nõnda.

«Kõik käis nii kiiresti ja nii hullult, et me ei osanud ette aimatagi,» rääkis tütarlapse ema Jana Sepp.

Lapse seisundist teada saades olid vanemad ehmunud. «See oli karm tunne – mõtlesin ikka, et ei ole nii hull olukord,» kirjeldas ema teda vallanud tundeid. Õnneks ei pidanud perekond ise probleemile lahendusi otsima hakkama, sest arstid rääkisid neile, kuidas edasi käituda.

Tüdrukule hakati otsima uut südant. Keegi ei teadnud, kui kaua sellega täpselt minna võib, kuid patsiendil oli õnne. Kardioloog Elmeti sõnul kulus umbes kaks ja pool kuud. «Me ei lootnud, et uus süda nii kiiresti saabub, arvasime, et läheb vähemalt aasta,» rääkis Maria ema.

Uus süda pidi olema terve ja sobima. «Seda ei teadnud täpselt meie ega arstidki viimase momendini, kas sobib või ei sobi,» lausus Sepp.

Lõikus algas kell kümme hommikul ning lõplik hinnang südame sobivusele pidi selguma alles siis, kui doonorsüda on käes. «Kui süda poleks sobinud, oleks Maria tagasi kokku lapitud,» lisas pereema.

Elmeti sõnul tehakse küll enne südame individuaalse sobivuse kindlaks tegemiseks analüüse ja jälgitakse mitmesuguseid parameetreid, kuid lõplikult otsustatakse tõesti siis, kui doonororgan on patsiendilt eemaldatud.

Kuigi operatsioon kestis õhtul kella poole kaheksani, pääses Maria tagasi intensiivravipalatisse alles kell pool üksteist õhtul. Lõikuse ajal ei suutnud ema haiglas oodata: «Närv ei pidanud vastu.» Nii kõndiski ta mööda Helsingit ja üritas mõelda muudele asjadele. Linna ta ei tundnud ja keelt ka ei osanud, mistõttu oli avastamist küllaga.

Õnneks sujus südamesiirdamine edukalt. Kui tavaliselt kulub sellest operatsioonist taastumiseks kuu aega, siis eesti neiul läks kosumiseks vaid kaks nädalat.

«Maria on väga hästi taastunud. Ta käib praegu koolis – see on supertulemus,» lausus Elmet ning tõdes, et vanematel inimestel läheb operatsioonist taastumine tunduvalt aeglasemalt.

Kardioloogi sõnul on kõigil arstidel hea meel, et Maria saab elada edasi tavapärast elu. «See on emotsionaalne ja positiivne saavutus nii meie kui ka Soome arstide jaoks,» lisas ta.

Operatsiooniga seotud ootused on ka perel täitunud. «Rohkemgi veel – arvasime, et see on hirmsam ja taastumine võtab rohkem aega, sest see operatsioon on ikkagi nii raske,» lausus pereema Jana Sepp.

Praegu on neiu osaliselt koduõppel, koolis käib ta kolm päeva nädalas. Tundidest meeldivad talle kõige rohkem eesti keel ja kunstiõpetus.

Mariat paelub kirjutamine. Ema sõnul peab tütar salajast blogi, mida näevad vaid kõige lähedasemad sõbrannad. Ka käib neiu kodus pidevalt ringi, pliiats käes, ja nii ilmuvad peale sõnade paberile ka joonistused.

Operatsiooni järel tuleb Marial käia sageli kontrollis, kuid sellega on ta harjunud. Pealegi jääb kontrolle aina vähemaks. Kui praegu tuleb tal käia kord kuus arsti juures nii Eestis kui ka Soomes, siis pool aastat pärast operatsiooni piisab, kui tüdruk näitab end arstidele iga kahe kuu järel. Seda muidugi juhul, kui kõik sujub kenasti.

Rõuge vallas elaval perel kulub Soome sõitmiseks üsna palju aega. Selle sisustab tüdruk peamiselt magamisega, sest edaspidi kulub palju energiat haiglas ootamise peale. Soomes tuleb käia koeproove andmas. «Ja eks Soome arstid tahavad ka patsiendile pilgu peale heita,» lisas ema.

Esimene käik Helsingi haiglasse oli Janale ja Mariale üsnagi hirmutav. «15 korrust, mine siia ja sinna, keelt ka ei oska,» tõi ta näiteks. Nüüd ollakse aga nii haigla kui ka linnaga sõbraks saanud. «Kui arstiajast aega üle jääb, käime trammiga seiklemas,» rääkis pereema.

Soome meedikute jaoks pole aga südamesiirdamine enam niivõrd erakordne. Ema sõnul räägiti neile, et seal tehakse neid lausa kaks-kolm korda kuus. «Meil tekkiski küsimus, et kuidas nii palju on üldse võimalik,» märkis ta.

Maria elu ei ole uue südame tõttu väga piiratud, siiski peab ta võtma kogu elu immuunsüsteemi mõjutavaid ravimeid. Kõige olulisem on aga hoiduda viirustest.

«See ongi see kõige keerulisem,» lausus ema. Nüüd peab tema tütar olema ettevaatlikum näiteks ka värskete puuviljadega, neid peab korralikult pesema ja kindlasti koorima.

Ka ei tohi perekond võtta juurde uusi neljajalgseid sõpru. «Meil on kodus terve loomaaed,» nentis Jana ja lisas, et alles hiljuti viidi meriseapojad uude koju.

Marial on jänes ja kodus elab ka palju kasse. «Olime alguses hoiukodu ja siis nad said nii armsaks, et nüüd on nad meie enda omad,» lausus Jana. Õues jooksevad ringi ka koerad.

Uus süda on toonud pere ellu peamiselt positiivseid üllatusi. «Õega käisid nad alles nüüd   lume tulles kuus kilomeetrit metsi mööda matkamas,» rääkis ta.

Samas tuleb talle emana vahel siiski hirm peale, mistõttu hoiab Jana mobiiltelefoni alati  läheduses. Nii juba tegelikult viimased kaks aastat, mil on olnud tarvis Maria tervise asjus ka arstidega rääkida. Enam küll arstid neile üldiselt ei helista ning ka pere ise ei pea enam pidevalt tohtritega vestlema. «Kui on probleem, siis helistage,» soovitati.

Kõigi arstidega on perekond väga rahul. Tartu Ülikooli kliinikumi kardioloogiaosakonna töötajad tunnevad Maria sageli ära ja uurivad, kuidas tüdrukul läinud on. Eriti kiidab ema tütre raviarsti, kes oli kogu aeg olemas, olenemata selles, mis kell parasjagu oli.

«Doktor Elmet hoidis meil silma kogu aeg peal,» ütles ema tänulikult ja lisas, et arst oli kogu aeg nõus nende küsimustele vastama või nõu andma. Vahel käis kardioloog tüdruku tervise kohta isegi õhtuti uurimas.

Elmet tõdes, et ei saakski oma tööd teistmoodi teha. Keeruliste juhtumite puhul peab südamearst olema valmis patsienti aitama ööpäev ringi.

Samuti tahab perekond tänada tütart toetanud inimesi, eriti sõpru ja sugulasi. «Eks kaasa elavad ikka need, kel on endal ka mingi mure,» lausus tüdruku isa Meelis Sepp. Ka kohalik kogukond hoiab ema sõnul end Maria tegemistega kursis.

Tagasi üles