Teadlased avastasid bakterid, mis aitavad immuunsüsteemi, kugistades inimesele ohtlikke baktereid, mille vastu paljudest antibiootikumidest abi ei ole.
Värske uuring: röövbakterid aitavad vabaneda miljoneid inimesi tapvast soolehaigusest
25. november 2016, 12:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sebrakaladega tehtud katsed näitavad, et teistest bakteritest toituvatest mikroobidest võib olla kasu ühest ohtlikust haigusetekitajast jagu saamisel, kirjutab ajakiri Current Biology. Teadlased uurisid, kuidas mõjub mikroob Bdellovibrio bacteriovorus šigellabakteritele, mille tõttu jääb igal aastal düsenteeriasse üle 160 miljoni inimese.
Selgus, et Bdellovibrio bacteriovorus'est on kasu isegi puuduliku immuunsüsteemiga kalade ravimisel, samas kui kaladele endale see bakter kahju ei tee. Kui teisi baktereid õgiv mikroob on oma töö peremeesorganismis teinud, saab selle sealt taas ka ohutult eemaldada.
Šigellabakterite tõrjumiseks manustasid teadlased sebrakaladele korraga ligikaudu 10 000-100 000 Bdellovibrio't. Sel viisil õnnestus düsenteeriat tekitavate bakterite arvukust vähendada kuni 4000 korda. Kui varem jäi nakatunud kaladest ellu vaid neljandik, siis nüüd pääses eluga 60 protsenti kaladest.
Teadlaste hinnangul on selle oluliseks põhjuseks röövbakterite kasulik mõju immuunsüsteemile. Seevastu Bdellovibrio ise immuunsüsteemile raskusi ei tekita ja aeg-ajalt leidub neid ka inimlaste soolestikus. Kui šigellabaktereid kehas ei ole, vabaneb immuunsüsteem neist mõne päeva jooksul.
Düsenteeria ehk šigelloos on tüüpiline troopika- ja arengumaade haigus, mis ähvardab paljusid lääneriikide elanikke eelkõige reisimise ajal. Haigusega kaasnevad verine kõhulahtisus, palavik ja jämesoole limaskesta kahjustused.
Šigellabakterid on väga nakkavad – haiguse tekitamiseks võib piisata isegi kümnest organismi sattunud bakterist, samas kui paljude teiste haiguste tekitamiseks läheb vaja tuhandeid mikroobe. Puuduliku arstiabi tõttu sureb düsenteeriasse arengumaades igal aastal hinnanguliselt miljon inimest.
Antibiootikumidest, mida düsenteeria raviks varem tavaliselt kasutati, sageli enam kasu ei ole, sest haigustekitaja on muutunud antibiootikumide suhtes resistentseks. Kui edaspidised katsed teadustöö tulemusi kinnitavad, siis võib röövbakteritest saada ravim, mis aitab edaspidi päästa miljonite inimeste elu.