Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tulevased tohtrid eksisid elementaarse reegli vastu

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vereproovi võtmine näpuotsast. | FOTO: Marko Saarm / Sakala

Isadepäeval diabeedikampaania käigus Tallinna Järve Selveris inimeste vere suhkrusisaldust mõõtnud arstitudengid jätsid täitmata olulise hügieeninõude ja seadsid sel viisil ohtu nii enda kui ka kampaaniaga kaasa läinud inimeste tervise.

«Samal ajal, kui mina Järve Selveris oma last ootasin, võtsid noored inimesed kindaid vahetamata 28 inimesel järjest näpuotsast verd,» rääkis Postimehe poole pöördunud murelik meedik. «Nii võivad levida ohtlikud nakkushaigused, näiteks hepatiit ja HIV. Kas tõesti ei olnud neile tudengitele õpetatud, et kindaid tuleb vahetada iga kord?» imestas ta.

Vere suhkrusisaldust mõõdeti Järve Selveris üle-eestilise kampaania käigus. Diabeediliidu algatusel mõõtsid Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liikmed mõne tunniga vere suhkrusisaldust üle 3000 inimesel. Postimehe andmetel võis samasuguseid rikkumisi 13. novembril ette tulla teisteski Selverites.

Aus ülestunnistus

Arstiüliõpilastele saadetud järelepärimisele saabus kiiresti vastus ausa ülestunnistusega. «Kahetsusväärselt on tõesti juhtunud, et 13. novembril Eesti Selverites toimunud tasuta veresuhkru mõõtmisel ei vahetanud mõõtmist läbi viinud arstitudengid iga protseduuri järel kindaid,» möönis Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi pressiesindaja Katrin Köbas.

Ta selgitas, et vere suhkrusisalduse mõõtmiseks vajalikke tarvikuid sisaldanud kotikestes oli vähem kindapaare kui vereproovi võtta lasknud inimesi, mistõttu said kindad oodatust rutem otsa. «Meile teadaolevalt oli neidki arstitudengeid, kes ostsid isikliku raha eest kohapeal kummikindaid juurde,» lisas ta.

Köbas tõdes, et tudengid rikkusid hügieeninõudeid, palus vabandust ja rõhutas, et arstiteadusüliõpilaste seltsil on see esimene niisugune eksimus, millest õpitakse kindlasti. «Seltsi juhatus on tekkinud olukorra tagamaad endale selgeks teinud ning annab endast parima, et tulevikus selliseid olukordi ette ei tuleks,» rõhutas ta.

Meedikutel, kes tudengite eksimusi märkavad, palus ta sellest kohe teada anda ja olukorda ka kohapeal sekkuda.

Eesti diabeediliidu juhatuse liige Ulvi Tammer-Jäätes seevastu diabeediliidul süüd ei näinud. «Meie oleme kampaania idee algataja ja diabeetikute eestkõneleja, aga meie ei korraldanud neid mõõtmisi,» rääkis ta.

Rikkumisest teada saades väitis ta esialgu, et kindad on mõeldud meediku, mitte patsiendi kaitseks, ja pealegi kehtivat kinnaste vahetamise nõue üksnes veenivere võtmisel. «Kui hügieeninõudeid on tõesti rikutud, siis mõistame selle hukka ja palume teostajatel järgmiste kampaaniate käigus sellele tähelepanu juhtida. Meie kampaania eesmärk on inimeste tervise kaitsmine, mitte ohustamine,» toonitas ta.

Ohtlikud haigused

«Vere kaudu võivad levida mitmesugused nakkused, näiteks B-, C- ja D-viirushepatiidid ning HIV-nakkus,» selgitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. Nakatutakse tema sõnul lõike- või torkevahenditega nahka läbistavate vigastuste korral, näiteks kui nõel, millega võetakse vereproovi, on saastunud viirusekandja verega. HIViga võib sel juhul nakatuda üks inimene 300st.

Selleks et vere ja muude potentsiaalselt ohtlike kehavedelikega kokku puutuvaid tervishoiutöötajaid ja patsiente nakkuse eest kaitsta, tuleb Saluri sõnul kaitsekindaid iga verevõtmise järel vahetada. «Kui võtta järjest 20 inimesel näpuotsast vereproove ilma vahepeal kindaid vahetamata, võib seda pidada hügieeninõuete rikkumiseks,» lisas ta.

Ka Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna õendustöö koordineerija Signe Juhkam möönis, et nakkusoht on olemas. «Kuigi näpuvere võtmisel on võetava vere kogus väike ning seega ka tõenäosus nakatumiseks väike, ei ole see päris null,» ütles Juhkam. Seetõttu tuleb temagi kinnitusel kindaid iga kord vahetada.

Üldist juhendit näpuotsa vere võtmise kohta Eestis Saluri sõnul pole, kuid näpuotsa vere võtmist käsitletakse tervishoiuteenusena, mille eest vastutab selle osutaja. Tervishoiuteenuse osutamiseks on vaja tegevusluba ja seda võib teha kas tegevusloal ette nähtud ruumides või mobiilses tegevuskohas.

Vere võtmises võivad osaleda ka arstiõppe üliõpilased, kes on läbinud neljanda kursuse õppekava kohustuslikud ained, kuid see võib toimuda üksnes arsti juhendamisel ja vastutusel. Arst, kelle juhendamisel üliõpilane tegutseb, peaks koos tervishoiuteenuse pakkujaga ka hea seisma selle eest, et verevõtt on ohutu ning vajalikud kvaliteedi- ja hügieeninõuded on täidetud.

Saluri sõnul tuleb diabeedikampaaniate ja teistegi selliste ürituste korraldamisel võimalikud terviseriskid põhjalikult läbi kaaluda ja kasutusele võtta kõik vajalikud meetmed nende vältimiseks. Samuti tuleb inimesi, kellelt vereproov võetakse, teavitada, et tulemused ei pruugi olla täpsed. Kui inimene saab kampaania käigus teada võimalikest terviseriskidest, siis täpsema tulemuse saamiseks tuleks pöörduda arsti poole.

Eesti diabeediliidu hinnangul ei tea Eestis ligikaudu pool diabeetikutest, et neil see haigus on. Diabeeti ei saa välja ravida, aga diabeedi kontrolli all hoidmine aitab vältida hilisemaid tüsistusi, mille hulka kuuluvad pimedaks jäämine, neerukahjustused ja jalgade amputeerimine. Üks viis diabeeti haigestumist varakult avastada on vere suhkrusisalduse mõõtmine. Kampaania ajal tuvastati normi ületav veresuhkru näit 18 protsendil testituist.

Tagasi üles