Eestis on kõige levinumad puugihaigused puukentsefaliit ja puukborrelioos. Esimene on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus ja teine on paljusid elundeid, sealhulgas kesknärvisüsteemi, südant ja liigeseid kahjustav nakkushaigus, mida põhjustab borreelia bakter.
Puugihaiguste tekitajaid kannavad inimestele üle Eesti looduses laialt levinud võsa- ja laanepuugid. Kui puuk on tunginud oma imikärsaga inimese nahka ja hakkab verd imema, kanduvad haigustekitajad tema süljega inimese organismi. Lisaks võivad puukentsefaliidi viirused jõuda inimese organismi pastöriseerimata kitse- ja lehmapiimaga. Inimeselt inimesele need haigustekitajad ei levi.
Puukentsefaliidi esimesteks haigusnähtudeks on gripitaolised nähud – palavik, pea-, lihas- ja liigesvalu, millele hiljem lisanduvad kuklakangestus, iiveldus, oksendamine, mis viitavad juba kesknärvisüsteemi kahjustusele.
Puukborrelioosi varajaseks haigusnähuks on puugi hammustuskohale tekkiv mõnesentimeetrise läbimõõduga ringjas nahapunetus, millega kaasnevad palavik, pea-, lihas- ja liigesvalu, nõrkus ning näonärvihalvatus. Puugihaiguste varajaste haigusnähtude ilmumisel ning kui te teate, et teid on puuk hammustanud, tuleb kiiresti pöörduda perearsti poole. Sellest sõltub see, kui kiiresti puugihaigus diagnoositakse, sest ainult õigeaegsel ravi alustamisel võib inimene paraneda ning vältida ebameeldivate tüsistuste tekkimist. Ja vastupidi – hilisel ravi alustamisel võivad kujuneda mitmesugused tüsistused.
Puukentsefaliidi tüsistusteks on püsiv peavalu, mäluhäired, halvatused, töövõime langus jm. Puukborrelioosi tüsistusteks on liigesepõletik, piinav peavalu, südamekahjustus, lihasnõrkus, näonärvi halvatus, valuhood, une-, mälu- ja keskendumishäired.
Hea on tunda haigusi ja haigusnähte. Kuid veel parem ja kasulikum on teada seda, kuidas vältida nakatumist ja haigestumist puugihaigustesse. Puugihaigustesse nakatumise vältimise ühissoovituste eesmärk on puugihammustuste vältimine. Selleks tuleb looduses liikuval inimesel kasutada putukatõrjevahendeid (nii nahal kui riietel), riietuda selliselt, et oleks takistatud puukide tungimine nahale, iga tunni-pooleteise järel kontrollida, kas mõni puuk on jõudnud nahale ning nahasse tunginud puuk kiiresti eemaldada. Eluruumidesse ei viida riietusesemeid, millega käidi metsas, aasal või puisniidul ning toas kontrollitakse kohe üle kogu nahapind. Tuppa ei lubata vabalt ringi jooksvaid koeri-kasse, sest nad võivad kanda karvade külge kinnitunud puugid tuppa, kus puukidel on lühike tee inimeseni.
Hoopis lihtsam on vältida nakatumist puukentsefaliiti – selleks tuleb end vaktsineerida puukentsefaliidi vaktsiiniga. Seda on soovitatav teha varakult enne kevadise puugihooaja algust, seega hiljemalt märtsi kuus. Kuna puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, tuleb puukborrelioosi nakatumise vältimiseks järgida puugihaigustesse nakatumise vältimise ühissoovitusi ja seega ennetada puugihammustusi.
Dr. Kuulo Kutsar PhD
Epidemioloogianõunik