Hinnanguliselt üheksa protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast põeb diabeeti ehk on rahvakeeli suhkruhaiged. Enamik neist põeb 2. tüüpi diabeeti. Seda esineb enamasti just täiskasvanutel, haigus areneb välja aastatega ega anna tihti endast esialgu märku.
2. tüüpi diabeet on raske ja progresseeruv krooniline haigus, mis tekib, kui inimese kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini või kui organism ei suuda seda efektiivselt kasutada. Haiguse kontrolli all hoidmiseks vajab diabeedihaige, nagu ka terve inimene, insuliini. See on hormoon, mida valmistatakse kõhunäärmes ja on vajalik selleks, et keha rakud saaksid ära kasutada veresuhkru ehk glükoosi. Seepärast on oluline aeg-ajalt kontrollida oma veresuhkru taset. Seda saab teha oma perearsti juures.
Diabeedi raviks on oluline järgida oma arsti nõuandeid ja kontrollida kokkulepitud sagedusega veresuhkru taset.
Tavaliselt ravitakse 2. tüüpi diabeeti tablettravimitega, kuid vastavalt selle raskusele võib olla vajalik ka insuliini süstimine. Haiguse diagnoosib ja ravib perearst, kes lisaks ravi määramisele nõustab patsienti elustiili, sh toitumis- ja liikumisharjumuste osas. Kuna enamik 2. tüüpi diabeedihaigeid on ülekaalulised, on oluline motiveerida patsiente vähendama oma kehakaalu, arvestades ülekaalu ja rasvumise negatiivset mõju haiguse kulule ning võimalike tüsistuste tekkele. Diabeet võib põhjustada ka teisi kroonilisi haigusi, näiteks kõrgvererõhktõbe, mis on enamlevinud südame-veresoonkonnahaigus Eestis.
Tervisliku elustiiliga on võimalik 2. tüüpi diabeeti ennetada, mistõttu on väga oluline inimese enda panus: tervislik toitumine, regulaarne liigutamine (mis ei pruugi tähendada sportimist), hügieeni hoidmine ja kehakaalu jälgimine. Igapäevaselt vähemalt 30 minutit liigutamist vähendab 2. tüüpi diabeedi tekkimise riski 40 protsenti. Haigestunute jaoks on need faktorid sama olulised kui arsti määratud ravimid ning aitavad ravieesmärki saavutada. Patsiendile sobiva füüsilise koormusega tegevus peab aset leidma vähemalt kolmel päeval nädalas. Igasuguse füüsilise koormuseta päevi ei tohiks järjestikku olla üle kahe. Toitumise juures on oluline teada ja osata hinnata süsivesikute ning küllastamata rasvhapete hulka erinevates toiduainetes ning kiudainete rolli oma igapäevastes toiduportsjonites.
Diabeedist pole võimalik terveneda, kuid seda on võimalik ravimitega tõhusalt kontrolli all hoida – eesmärk on hoida veresuhkru tase kindlas vahemikus. Veresuhkru mõõtmiseks kasutatakse väikese aparaadi, glükomeetri ja tema juurde kuuluvate lisatarvikute, glükomeetri testribade ja lantsettide (torkevahend sõrmeotsast vere võtmiseks) abi. Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete loeteluga on tagatud diabeeti põdevatele patsientidele väga lai valik kaasaegsed ravivõimalusi (nii ravimeid kui ka meditsiiniseadmeid). 2016. aasta I poolaastal hüvitas haigekassa diabeetikutele mõeldud meditsiiniseadmeid (lantsette, glükomeetri testribasid, insuliini süstimiseks ühekordsed nõelasid) 36 161 inimesele kahe miljoni euro eest ja ravimeid 58 854 inimesele üheksa miljoni euro eest.