Kui väikestes kogustes on tervislikult valmistatud liha kasulik, siis eriti just punase lihaga liialdamisel võivad olla kurvad tagajärjed.
Miks on lihaga liialdamine nii kahjulik?
4. detsember 2016, 19:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui liha liiga suurtes kogustes süüa, siis võivad tekkida diabeet, südame-veresoonkonna haigused, vähk ja insult, kirjutab Bild. «Liha ei kahjusta tervis, kui seda tarbida soovitatud kogustes,» selgitas toitumisarst professor Thomas Kurscheid. Kahjulikuks võib liha söömine tema sõnul muutuda siis, kui süüa liiga palju punast liha või siis liha tervisele kahjulikult valmistada või töödelda. Näiteks hoiatasid Saksamaa vähiuurijad juba 2014. aastal tööstuslikult töödeldud punase liha eest. Kuigi ei ole teada, kas punases lihas leiduvad viirused võivad ka tegelikult soolevähki tekitada, on töödeldud liha paljud teised kahjulikud omadused tõestatud.
«Kindlalt teatakse, et töödeldud liha, nagu vorst, veiselihakonserv ja tugevalt praetud või tumedaks grillitud liha on tervisele ohtlikud. Näiteks sisaldab vorst sageli nitritsoola. Seetõttu peaks piirduma ühe viilukese vorstiga päevas,» soovitas Kurscheid, kelle arvates liha ei peaks tingimata iga päev inimeste toidulauale kuuluma. Tema sõnul on liha kasulik süüa kuni kolm korda nädalas, kusjuures igal söögikorral peaks piirduma teetassi suuruse tükiga ehk ligikaudu 150–220 grammi lihaga. Kui lapsed peaksid sööma veelgi vähem liha, siis kahemeetrine mees võib liha süüa ka mõned grammid rohkem.
Kurscheidi sõnul peaksid väga paljud inimesed järele mõtlema, kui palju liha nädalas süüa tasub. Seda, et suured lihakogused tervisele kuidagi kasuks tulla ei saa, näitab ka tõsiasi, et suur osa lihaloomi on haiged. Saksamaal on haige koguni iga neljas põllumajanduses kasvatatav loom. Antibiootikumide kasutamine ja väga intensiivne loomapidamised on aga levinud kõikjal Euroopas. Kui kariloomadele antibiootikume antakse, söövad neid sisse ka inimesed ja pealegi muutub nii üha rohkem haigustekitajaid antibiootikumide vastu resistentseks. See tähendab, et kui inimene saab nakkuse, mida varem antibiootikumidega kergsti ravida sai, siis nüüd ei pruugi selle vastu enam ükski rohi mõjuda.
Liha võiks tarbida vähem ka keskkonnale mõeldes. Liha tootmiseks kulub väga palju vett ja selles protsessis eraldub õhku ka palju süsihappegaasi, mis süvendab kasvuhooneefekti.
Erinevad uuringud näitavad, et lihaga kipuvad liialdama eelkõige mehed ja väiksema haridusega inimesed.