Arstiks õppivad välistudengid juhtisid tähelepanu õppe kitsaskohtadele

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välistudengid tõid välja õppe puudusi.
Välistudengid tõid välja õppe puudusi. Foto: Panther Media/Scanpix

Osa Tartu ülikoolis ingliskeelsel õppekaval arstiks õppivatest välistudengitest sattus raskustesse, sest mõned õppejõud ei tõlkinud materjale inglise keelde või tegi seda liiga hilja. Meditsiiniteaduste valdkond on probleemid praeguseks lahendanud.

Sergei Gordienko õpib neljandal kursusel arstiks, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

Ta tuli Venemaalt Peterburist siia õppima, sest kodumaal antavat meditsiiniharidust peab ta iganenuks. Tartu ülikool tundus talle kaasaegne ning siin antava meditsiinihariduse kohta oli ta kuulnud head.

Gordienko rääkis, et neile lubati täiesti ingliskeelset õpet, kuid päris nii see siiski ei ole olnud. Ta seletas, et alguses oli kõik korras ja kõik loengud ning praktikumid toimusid inglise keeles ning toimuvad siiamaani. Ta tõi välja, et kõigi õppe­jõudude inglise keel pole küll täiuslik, aga sellest saab noormees aru, sest inglise keel pole riigikeel.

Probleeme tekitas aga see, et teatud ainetes ei laadinud õppejõud loengumaterjale üles. See tähendas omakorda, et tudengid pidid ise õppejõudude slaidid inglise keelde tõlkima. 

Gordienko ütles, et muidu see ei olekski võib-olla eriti suur probleem, sest selle kaudu õpib ka eesti keelt, kuid meditsiinimõisted on tihti väga keerulised ning õiget vastet on raske leida.

Noormees lisas, et neil oli kogu kursusega raskusi ühe ainega, kus eksam oli valikvastustega. «Valikvastused nõuavad aga väga täpseid mõisteid ja ise tõlkides võib midagi viltu minna,» lausus ta. 

Ingliskeelse bakalaureuse- ja magistriõppe programmijuht Oivi Uibo ütles, et kui tudengid nende poole murega pöördusid, püüdsid nad võimalikult kiiresti segadust lahendada ja see leidiski üsna pea lahenduse. 

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember seletas, et osaliselt tekkis õppematerjalidega seotud segadus õppeinfosüsteemi ÕIS tõttu. 

Kuna aineid loetakse nii inglise kui ka eesti keeles, siis on ainetel sama kood ja õppematerjalid läksid üles valesse kohta. Nii juhtuski, et ingliskeelsesse kausta sattusid hoopis eestikeelsed materjalid. 

Lember ütles, et nad on juba aastaid vaevelnud selle probleemi käes, aga ÕIS2-ga pidi see mure lahenduse leidma.  

Kliinilise meditsiini instituudi juhataja Joel Starkopf ütles, et tegelikult pole vabandust sellele, et õppematerjalid pole kättesaadavad. «Need ajad on möödas, kui treenisime üliõpilaste käsitsi kirjutamise oskust. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks materjale üles ei panda,» lausus ta.

Starkopf lisas, et paljud õppejõud kasutavad tihti ka hoopis Moodle’i keskkonda, kus selliseid probleeme ei saa tekkida, sest õppejõud lisab ise tudengid vastavale kursusele. 

Saksamaalt pärit Michael Werchowski tuli üheks semestriks Tartusse vahetusüliõpilasena õppima. Ta rääkis, et enne siia tulekut uuris ta põhjalikult Tartu ülikooli tausta. 

Ta saatis oma küsimused isegi dekanaati ja sai sealt kiired vastused. Suhtlusest dekanaadiga jäi talle koolist hea mulje ning tekkis tunne, et ta on siia väga oodatud.

Werchowski sõnul on kõik loengud toimunud inglise keeles, kuid õppejõudude slaidid on aeg-ajalt eesti keeles. Ta lisas, et osad õppejõud lubasid slaidid tõlkida ja õppeinfosüsteemi (ÕIS) üles laadida, kuid nad tegid seda alles kaks kuud hiljem. Ka temalgi tuli osad materjalid ise eesti keelest inglise keelde tõlkida.

Vene tudeng Gordienko rääkis, et üks õppejõud oli üliõpilastele otse öelnud, et tema ei viitsi materjale üles laadida ega tõlkida, sest ta ei saavat selle eest lisatasu. Tudengite jaoks olevat selline väljaütlemine olnud üllatav. 

Samas olevat teised õppejõud öelnud, et raha õpetamise eest on ikkagi ette nähtud. Üliõpilasi ajas taoline jutt segadusse ja nad ei saanudki aru, kuidas siis lood tegelikult on.

Nii Margus Lember, Oivi Uibo kui ka Joel Starkopf ütlesid kui ühest suust, et nad teavad, millise õppejõuga on tegu, kes kurtis, et lisaraha pole ette nähtud. «See oli lausa ehmatav väljaütlemine meie jaoks. Piinlik on,» lausus Uibo.

Starkopf lisas, et see on hea näide sellest, kuidas tilk tõrva rikub meepoti. Ta ütles, et tudengitelt on see õige etteheide, samas ei saa kindlasti ühe näite põhjal kogu valdkonna kohta üldistusi teha.

Dekaan rääkis, et kuna meditsiini õpetatakse välismaalastele inglise keeles, said kõik kliinikud oma eelarvesse lisaraha ja ka ingliskeelsete tudengite õpetamine on õppejõudude igapäevatöö. 

«See on selline näide, et palka saan tööl käimise eest, aga töö tegemise eest tahan lisa saada. Päris nii see ei käi,» sõnas Lember.

Oivi Uibo ütles, et tal on kahju sellest, et ühe õppejõu väljaütlemine mõjutab ka kõikide teiste mainet, kuigi suurem osa õppejõude on kõvasti vaeva näinud, et oma ained ingliskeelseks muuta. Ta loodab, et ühe õppejõu inetu väljaütlemine ei kehti teiste õppejõudude kohta. 

Uibo rõhutas, et enamik õppejõude on kõvasti pingutanud ja vaeva näinud, et inglise keeles õpetama asuda. 

Loe pikemalt Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles