Mürgiseks tunnistatud hõbeplommide eemaldamine võib ohustada tervist (2)

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hõbeplommid on küll mürgised, kuid nende ebaprofessionaalne eemaldamine võib olla tervisele samuti kahjulik.
Hõbeplommid on küll mürgised, kuid nende ebaprofessionaalne eemaldamine võib olla tervisele samuti kahjulik. Foto: Ishay Botbol / Panthermedia / Scanpix

Kuigi nüüd on amalgaami sisaldavad hambaplommid ka ametlikult mürgiseks tunnistatud, võib nende ebaprofessionaalne eemaldamine olla tervisele tunduvalt ohtlikum kui hõbeplommiga elamine.

See, et hambaravis juba ligi 200 aastat kasutatud elavhõbedat sisaldavad amalgaamist hambatäidised ehk hõbeplommid ei pruugi ohutud olla, oli juba ammu teada, kirjutab Bild. Nüüd on Euroopa Liit seda ametlikult tunnistanud ja astunud esimesi samme selle aine kasutamise piiramiseks. 2018. aasta 1. juuliks peaks jõustuma seadusemuudatus, mis lubab hambaarstidel amalgaami laste, rasedate ja imetavate emade hambaravis kasutada vaid üksikutel erandjuhtudel.

Täielikult seda hambatäidist siiski Euroopa seadusandjatel esialgu ära keelata ei ole kavas. Küll aga on uuritud, kas hambaarstidel oleks amalgaami kasutamisest võimalik täielikult loobuda 2030. aastaks.

Amalgaamtäidiste ohtlikkust kinnitab ka hambaarst Diana Svoboda. «Amalgaam koosneb suures osas elavhõbedast, mis on ka väikestes kogustes väga mürgine,» selgitas ta. Amalgaamist hambaplommid ohustavad tohtri sõnul inimesi küll suhteliselt vähe, kuid kuna plommist võib eralduda mürgist elavhõbedat, siis uute hambaaukude täitmiseks amalgaami kasutada ei soovitata.

Elavhõbe võib hambaplommist inimese seedekulglasse sattuda näiteks söömisel. Kui hambaplommi küljest mureneb pisike tükike amalgaami, siis ei ole oht tervisele Svoboda arvates eriti suur, sest sellisel kujul seedekilglasse saabunud amalgaamitükikese väljutab keha peaaegu muutumata kujul. Ohtlikuks läheb hambaarsti hinnangul olukord aga siis, kui hambatäidisest eralduvad elavhõbeda ioonid, mis sattuvad läbi limaskesta kopsudesse ja verre. Eriti suuri terviserikkeid võivad sel teel saada veel emaüsas olevad lapsed. Uuringud näitavad, et nii võivad neil kahjustuda aju, närvisüsteem ja neerud.

Svoboda hoiatab siiski, et kohe suvalise hambaarsti juurde kõiki amalgaamist plomme välja vahetama tõtata ei tohiks. Kui vanu plomme eemaldatakse inimeselt vajalikke kaitsemeetmeid kasutusele võtmata, siis võib selle tagajärjel tekkida ohtlik mürgistus. Seetõttu peaks vanu plomme eemaldama vaid professionaalid, kes kasutavad selleks kogu vajalikku varustust.

See ei tähenda siiski, et plomme vahel välja ei tuleks vahetada. «Hambaplomme tuleb üldjuhul reeglipäraselt kontrollida. Eriti just amalgaami puhul on kontroll väga oluline, et tagada, et plommid ei ole hakanud lagunema. Võib juhtuda, et patsiendil kulub aja jooksul osa plommist ära ning hamba ja plommi vahele tekkib vahe, kus võib väga kiiresti tekkida kaaries. Regulaarne hambaarsti külastamine aitab seda ennetada,» rääkis Svoboda.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles