Juustu, või ja koore söömine võib kaitsta inimest südamehaiguste eest, selgus värskest uuringust.
Rasvased toidud võivad südamele hoopis head teha
13. detsember 2016, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seni on peetud rasvaseid toite üheks südamehaiguste tekkimise põhjuseks, siis värske uuringu järgi võib küllastunud rasvade söömine tuua hoopis tervisele märkimisväärset kasu, kirjutab Independent.
Norras asuva Bergeni ülikooli teadlased tõid välja, et kui inimesed söövad rohkem loomulikult kõrge rasvasisaldusega toite ja vähendavad süsivesikute tarbimist, siis ei tõsta see oluliselt kahjuliku kolesterooli hulka.
Uuringut juhtinud dr Simon Dankeli sõnul pole erilist vahet, kas saada oma päevane energiakogus süsivesikutest või rasvast. Tema sõnul suudab inimese keha toimida suurepäraselt ka siis, kui peamine energiaallikas on rasvad, mitte süsivesikud. Teadlase hinnangul tasub selle peale mõelda ka kaalujälgijatel.
Inglismaa riiklik tervishoiuteenistuse soovituste järgi tuleks süüa vähem küllastunud rasvu, sest neid sisaldav toit võib tõsta kolesterooli taset veres. Meestel ei soovitata süüa päevas mitte enam kui 30 grammi küllastanud rasvu ja naised peaksid piirduma 20 grammiga.
Teadustöös osales 40 rasvunud meest. Dr Dankel rõhutas, et see uuring oli rangemalt kontrollitud ja seetõttu usaldusväärsem kui varasem madala süsivesikute sisaldusega toidu tarbimist puudutav uuring.
Pooltele osalejad sõid vähe rasva ja rohkelt süsivesikuid sisaldavat toitu. Teine pool tarbis aga vastupidiselt rasvarohkeid ja vähese süsivesikusisaldusega toite. Viimaste toidus kahekordistati küllastunud rasvade osakaalu, näiteks 24 protsenti nende päevasest energiast tuli ainuüksi võist.
Uurijad keskendusid eelkõige piimatoodetes leiduvale rasvale. Inimesed tarbisid koort, võid ja kookosõli. Dr Dankel rõhutas, et uuringus osalejatele ei antud rämpstoitu.
Mõlemad uurimisrühmad sõid palju köögivilju ning nende päevane saadud energia ei ületanud 2100 kilokalorit.
Uuringu lõppedes olid mõlema uurimisrühma liikmed kaotanud keskmiselt 12 kilogrammi. Enamik sellest kadus keharasva arvelt, alandades nii ka rasvumisega seotud haiguste, näiteks diabeedi või kõrge vererõhu, riski.
Dr Dankeli sõnul oli uurimistöö eesmärk seada kahtluse alla küllastunud rasvade kahjulik mõju tervisele. Tema sõnul pole seda varasemalt nii otseselt uuritud.
Teadlased aitasid selgitada nn Prantsuse paradoksi, mis seisneb selles, et prantslaste seas esineb üsna vähe südamehaigusi, kuigi nad tarbivad üpris palju küllastunud rasvu sisaldavaid toite.
Dr Dankel lisas, et toidus rasvade vähendamine on muutunud populaarseks viimaste kümnendite jooksul. Samas hoiatab ta, et vähendatud rasvasisaldus võib tähendada, et tootja lisab maitsvama toote saavutamiseks sellele hoopis rohkem suhkrut.