Ruth Kalda: tervis ei sõltu ainult tervishoiust

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruth Kalda
Ruth Kalda Foto: Lauri Kulpsoo

Perearsti, professor Ruth Kalda sõnul on preventsiooni eesmärk inimest kauem terve hoida, et ta tuleks oma kohustuste ja eesmärkidega toime ja sellesse peavad panustama ka riik ja inimesed ise.


Tervis nõuab nii inidviidilt kui riigilt suuri ressursse. Eesti rahvatervise suuremad probleemid on suurem suremus ning haigestumine südameversoonkonna haigustesse ja mitmesugused mürgistused. Paljud mured on seejuures seotud sotsiaalsete normidega.

«Põhjuse taga on põhjus ja meie näeme vaid jäämäe väikest osa,» ütles Kalda. Miks inimesed suitsetavad, joovad ja on ülekaalumised? Reeglina on riskifaktoreitega inimesed vähemharitud ja vaesemad, kuid on ka teisi põhjusi. Palju saab alguse lapseeas – riskifaktoriteks on näiteks ema vastane vägivald, kodune alkoholism ja muu taoline.

Kroonilised haigused lapseeas mõjutavad inimese tervist ja staatust ka täiskasvanuna. Varane stress mõjutab psüühilist seisundit ja arengut ning inimese edasist toimetulekut.
Krooniliste haiguste enentamises on oma roll täita nii riigil, üksikisikul kui tervishoiusüsteemil – õigemini neil kõigil üheskoos.

Tervena elatud aastaid õnnestub võita paljud riiklike meetmetega, milleks on alkoholi ja suitsetamise piiramine, tervislik toit jms. Kalda sõnul annab näiteks alkoholiaktsiisi tõstmine suurt efekti alkoholismi vähendamisel. Tuleb propageerida aktiivset elustiili ja tervislikku toitumist, nõustada neid tegevusi internetis. Seda saab suunata ka perearst.

Alkohol, diabeet ja astma on kõige suuremad ohud. Paljudel patsientidel on palju haigusi korraga. Mõnikord tekitab preventsioon ka segadust, sest kõigega pole võimalik korraga tegeleda. «Ennetav meditsiin täna muutunud ennustavaks,» ütles Kalda.

Ta tõi näiteks USA, kus leiti, et kui kõiki preventiivseid meetodeid rakendada, kuluks perearstil iga päev seleks 7,4 tundi, mis on mõeldamatu. «Järelikult tuleks seda teha arukalt,» lausus Kalda.

Tuleb mõelda sellele, mis tõstab isiku vastupanuvõimet kahjulikele mõjudele. Perearst peaks pakkuda toetust ja aitama inimesel teha õigeid otsuseid, et ta saaks oma sisemisi ressursse paremini rakendada. Esmane preventsioon peab toimima riigi tasandi.

Tervisauditi kohta ütles professor, et sellega kaasneb ka hulk riske. Tekib küsimus, kui sageli neid teha ja kuidas interpreteerida. Välistatud pole valepositiivsed vastused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles