Perearst: südamehaiguste ennetamisel tuleb teha koostööd

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearst Le Vallikivi.
Perearst Le Vallikivi. Foto: Mihkel Maripuu

Südameveresoonkonna haigused on endiselt Eestis surma põhjustena 58 protsendiga esikohal, kuid koostöös kohalike omavalitsuste terviseedendajate ja töötervishoiuga saaks seda vähendada.


Medicumi perarst Le Vallikivi märkis, et Euroopas on seatud strateegiline eesmärk: luua igale sündivale lapsele eeldused ja tingimused, mis võimaldaksid tal elada 65 aastani ilma kannatamata välditavate südameveresoonkonna (SVH) haiguste all.

Ta lisas, et perearstid on nende haiguste ennetuses eelispositsioonis, sest enamus inimesi kohtub perearstiga vähemalt kord aastas. Perearstid tunnevad patsiendi sotsiaalmajanduslikku positsiooni ja saavad läheneda temale terviklikult.

«Praeguse seisuga sooviks enamus perearste, et ennetustöö osakaal kasvaks, et nad tegelekisd neljal viiendikul juhtudel ennetuse ja nõustamisega, praegu on see protsent vaid 20. Arenguruumi on, aga selleks napib aega ja inimesi,» lausus Vallikivi.

Perearsti kvaliteedi süsteem on ennetustööle siiski kaasa aidanud. Süsteem on muutnud oluliselt perearsti töökorraldust. Nelja aastaga on saavutatud üle poole sihtgrupi hõlmatus. Ennetav ja edendav perearstiabi on aga endisel kättesaadav vaid kindlustatutele.

Perearstid sooviksid abiks veel üht pereõde ja patsientide koolitamist. «Tahaks hõlmata rohkem inimesi, paljusid haigusi saaks ennetada,» lausus Vallikivi.

Rahvastiku tervise arengukava näeb ette, et südamestrateegiat tehakse ka maakondades, kuid see ei toimi, sest terviseedendajada on vaid suuremates omavalitsustes. Eestis tegutseb 3 südametervise keskust ja südamekabinetid on igas maakonnas – need on aga suunatud eelkõige suure riskiga patsientidele. Kõik see ei arvesta Vallikivi sõnul tegelikku vajadust.

Töötervishoid tegutseb omaette, suhtlus perearsti- ja eriarstisüsteemiga on puudulik. Sageli leiab aset dubleerimine. «Selle töö kohta puudub ülevaade ja tagasiside ning kvaliteet on kõikuv. Perearstini see info ei jõua,» nentis perearst. Ta tõi kurioosse näite, kuidas kord tuli vastuvõtule inimene, kellel töötervishoiuarst oli soovitanud vererõhu tõstmiseks soola süüa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles