Mis juhtub kehaga, kui söögikord on liiga rikkalik?

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ohjeldamatu söömise järel hakkab tavaliselt halb olla.
Ohjeldamatu söömise järel hakkab tavaliselt halb olla. Foto: Dzinnik Darius / PantherMedia / Scanpix

Kuigi aastalõpu rikkalikud pidulauad pakuvad naudingut, kaasneb nendega ka ülesöömisega seotud seedehäirete ja mao lõhkemise oht.

Magu on seedekanali kotjas laienenud osa, mis on tühjana umbes rusika suurune, kirjutab Independent. Sellel elundil on võime toiduga täitudes venida, mistõttu see mahutab palju rohkem toitu, kui esialgu arvata võiks. Tühjas maos on ligikaudu 40 ml vedelikku, kuid täis magu sisaldab tavaliselt 800–1000 ml vedelikku. Ülekaalulistel ja väsimatult söövatel inimestel on need arvud veelgi suuremad.

Selleks, et toitu lagundada, toodab magu hapet. Söögi mehaaniliseks töötlemiseks liiguvad mao seinad pidevalt. Pärast seda, kui toit on maost läbi käinud, läheb see edasi peensoolde, kus seedimine jätkub ja toitained imenduvad verre. Ligikaudu viie meetri pikkune peensool on ühendatud ligi kahe meetri pikkuse jämesoolega. Seal imendub enamik vett verre, ülejääk väljutatakse kehast.   

Miks inimene üle sööb?

Signaal selle kohta, et kõht on täis, jõuab üha laienevast maost ajju viivitusega. Seetõttu ongi kiiruga süües vahel tükk aega tunne, et kõht on veel tühi, kuid siis on korraga raske ja ülesöönud tunne.

Keha annab meile kõhu täissaamisest teada väga keerulisel moel. Selle süsteemi juurde kuuluvad hormoonid, mida toodetakse vastavalt sellele, kas seedeelundkonnas on parajasti toitu. Kui meil on maos parajalt palju, siis tekkib mõnus täiskõhu tunne. Kui toitu saab liiga palju, tekkivad vaegused, mille hulka võivad kuuluda kõhuvalu ja seedehäired.

Kaks kõige olulisemat seedehormooni on greliin ja leptiin. Esimene muudab söögiisu väiksemaks, teine suuremaks. Greliini toodab keha maos ja leptiini rasvarakkudes. Kuna leptiin ütleb ajule, et kõht on täis, siis võiks arvata, et ülekaalus inimesed söövad vähem, sest neil on rohkem rasvarakke. Nii see paraku siiski ei ole, sest rasvunud inimestel tekkib leptiini suhtes resistentsus, mis tähendab, et täis kõhu tunde tekkimiseks läheb vaja üha rohkem leptiini.

Mis juhtub üle süües täpsemalt?

Toit saab liikuda kahte teed mööda. Edasi seedeelundkonda või oksendades tagasi sinna, kust see tuli. Kui maohape jõuab söögitorru, põhjustab ülesöömine seedehäired. Kui magu happe suhtes tundlik ei ole, siis söögitorus tekitab see kõrvetavat valu. Peale selle kulub kehal söödud toidu ümbertöötlemiseks palju energiat, mistõttu tekkivad väsimus ja unisus.

Kas magu võib ülesöömisest lõhkeda?

Kahjuks küll. Kui maos on liiga palju toitu, siis võib see rebeneda. Näiteks leiti ühe 23-aastase naise kõhust 2500 ml toitu, mis pani mao nii palju paisuma, et see täitis terve kõhu roietest vaagnaluuni. Makku tekkis auk ja naist tuli kiiresti opereerida.

Kas ülesöömisest võib süüa?

Jah, inimesi on ülesöömise tõttu varemgi surnud, kuigi seda juhtub väga harva. Ülesöömise tagajärjel võivad ohtlikke kahjustusi saada nii magu kui ka söögitoru.

Kui palju toitu on inimesed võimelised korraga ära sööma?

Sõltub inimesest. Ühe suurima jõuluaegse söögikorraga maiustas 2010. aastal üks ameeriklanna, kes sõi järjest ära ligi 23 kg kalkunit, ligi 14 kg sinki ning ligi 16 kg kartulit, juurvilju ja muud traditsioonilise Ameerika jõuluroa juurde kuuluvat. Selle loputas ta alla ligi nelja liitri kastmega. Pidusöögi lõpetas magustoit. See söögikord sisaldas kokku 30 000 kalorit, samas kui päevane soovituslik kalorikogus on meestel 2500 kilokalorit ja naistel 2000 kilokalorit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles