Viha on normaalne reaktsioon ohule või ebaõiglusele, kuid vihastades tehtu tagajärjed võivad hiljem inimest kõvasti kohutada.
Viha taga võib olla abitus
9. jaanuar 2017, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Näiteks oli kunagi esimeses kooliastmes üks õpilane, kes vihastades võis loopida toole, rünnata õpetajaid, paugutada uksi nii, et need läksid katki,» kirjutab Kuressaare gümnaasiumi psühholoog Kaja Puck Saarte Hääles. Nii nagu paljud teisedki lapsed, õppis see poiss tänu kodule ja koolis töötavatele inimestele hiljem emotsioonidega toime tulema ja kahetses tehtut.
Koolis tuleb Pucki sõnul lahendada iga päev agressiivsusest tekkinud konflikte, mille tegelik põhjus võib olla näiteks rahuldamata jäänud vajadust, enne vihapurset kogutud tunded ja abitus olukorraga toime tulla.
Selleks, et vihapursete käes kannatavatele õpilastele ja õpetajatele appi tulla, on uu hulgas tarvis õpiringe tunnetega toimetulemise õppimiseks, isiklikke vestlusi, harjutusi, mänge ja kohta, kus rahulikult oma tunnetega toime tulla.