Riigi lisaraha kergitas haigekassa eelarve üle miljardi euro

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Haigekassa nõukogu kinnitas 2017. aasta eelarve kogumahuks 1,1 miljardit, see on kümme protsenti enam kui mullu.

Eriarstiabi eelarve suureneb võrreldes mullusega ligikaudu 21 miljonit eurot (4%) ja on käesoleval aastal 598 miljonit eurot, teatas haigekassa. Aasta alguses valitsuse poolt eraldatud täiendavad 10 miljonit eurot läheb  eriarstiabi teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Rohkem rõhku pööratakse infarkti ja insuldiravi paremale ligipääsetavusele. Lisaks hakatakse täiendavalt hüvitama enam kui 200 inimesele bioloogilist ravi.

Hambaravi  eelarve kasvab võrreldes möödunud aastaga 36 protsenti ehk 33,4 miljoni euroni. Kasv on tingitud uuest  hambaravihüvitistest, mida hakatakse maksma selle aasta juulist. Riik hakkab hüvitama täiskasvanutele hambaravi teenuseid 30 euro ulatuses aastas. Teatud kindlustatute grupid, kes juba saavad hüvitist, saavad alates juulist aastas kuni 85 euro suuruse kompensatsiooni. Ortodontia eelarve kasvab võrreldes 2016. aastaga 40 protsenti ja täiskasvanute vältimatu hambaravi ligi neljandiku võrra.

Perearstiabiks eraldati 106,9 miljonit eurot, mida on ligikaudu seitse protsenti enam. Uuendusena on sel aastal perearstiabis kohandatud pearaha ja baasraha sisu. Nüüdsest tasutakse pearaha arvelt ainult meditsiinitöötajatega seotud ja nimistusse kuuluvate patsientide arvust tulenevad kulud, s.o arsti, õe ja assistendi tööaeg ja asendused puhkuste ajal. Baasraha eelarvesse jäävad kõik kulud, mis ei ole seotud arsti nimistusse kuuluvate patsienti arvuga, s.o seadmed, ruumikulu, sisustus, aga ka transport, koolitus, tööriided ja asjaajamisega seotud kulud. Võrreldes varasemaga on pearahast baasrahasse tõstetud kulud ruumidele, sisustusele, IT riist- ja tarkvarale, tööriietele ning üle üheaastase kasutusega seadmetele.

Perearstide  uuringufondi eelarve suureneb seitse protsenti, tegevusfondi 83 protsenti ja teraapiafondi eelarve 79 protsenti võrreldes 2016. aasta eelarvega. Patsientide nõuandetelefoni 1220 eelarve kasvab neli pritsenti. Kuna Eesti perearstide kvaliteeditase tõuseb, on tänavu kvaliteedi lisatasudeks planeeritud 37 protsenti enam, s.o 2,9 miljoni euro väärtuses lisatasusid.

Sel aastal kasvab ka kindlustatutele soodusravimite hüvitamise eelarve 131,1 miljoni euroni.  Välisriigis osutatud tervishoiuteenuseid on planeeritud kümme protsenti enam kui mullu, välisravi eelarve on kokku 9,1 miljonit eurot.

Käesoleval aastal on ajutise töövõimetuse hüvitiste eelarve 140,3 miljonit euro, mida on viiendiku võrra enam kui mullu.  Ajutise töövõimetuse hüvitiste kasv tuleneb keskmise palga jätkuvast tõusust ja tööhõive suurenemisest, mistõttu haiguslehti kasutatakse rohkem ning väljamakstavad hüvitised on suuremad.

Eelmine aasta jäi haigekassa aasta lõpuks u 20 miljoniga miinusesse ja see kaetakse haigekassa jaotamata kasumi arvelt. Suurima ülekulu põhjustas uus C-hepatiidi ravim haiglate ületunnitöö ning oodatust suurem kulu töövõimetuslehtedele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles