Gripianalüüs, eriti A-gripi viiruse alatüübi määramine, on kallis ja perearstid neid kergekäeliselt teha ei taha. Samuti on probleemiks vastuse saamise suhteliselt pikk aeg, mis muudab konkreetse haige jaoks analüüsi kasuteguri üsna väikseks.
Miks perearstid ei taha gripianalüüse teha kergekäeliselt?
8. märts 2011, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viirusinfektsioonide levikut jälgivasse sentinel-seire programmi kuuluv Linnamõisa Perearstikeskuse perearst Eret Jaanson on alates tänavu aasta algusest võtnud 58 gripi külvi. «Võime võtta igal nädalal kümme, aga me ei ole seda teinud, sest igal nädalal ei tule lihtsalt selliste kliiniliste näitajatega patsiente ja ainult statistika tarvis me seda kindlasti ei tee,» selgitas Jaanson ajalehele Meditsiiniuudised.
Kui nende perearstikeskus seiresüsteemi ei kuuluks, võtaksid nad proove ilmselt vaid erandkorras. Proov on kallis ja inimesele ei anna kolme kuni viie päeva pärast tulev analüüsi vastus suurt midagi.
«Saame muidugi pereliikmeid aidata. Kui peres keegi haigestub, siis kirjutame talle varem haigeks jäänud pereliikme kliinilise pildi põhjal gripiravimeid,» rääkis Jaanson.
Sarnaste sümptomite puhul piisab ühest proovist
Mitmel varasemal aastal samuti sentinel-seire programmi kuulunud perearst Külvi Peterson tõi olulise puudusena välja ajateguri: «Analüüsil on suur iva sees, kui vastuse saab samal päeval või järgmise päeva hommikul.» Sel aastal Peterson programmi ei kuulu, kuid võtab vajadusel siiski ka gripiproove. Petersoni sõnul ei ole ravi seisukohast suurt vahet, kas inimesel on A-, B- või paragripp – üldseisund on patsiendil lihtsalt raskem. Tema hinnangul peaks ka peres olevate väikelaste kaitsmiseks analüüsi vastus kiiresti tulema.
Petersoni sõnul saab tulemuse kõige kiiremini teada järgmisel hommikul, kuid segagi vaid siis, kui proovi saab võtta hommikul ja kohe terviseametisse saata. «Kui olen proovi haigelt pärastlõunase vastuvõtuvõtu või koduvisiidi käigus saanud, siis tuleks vastuvõtt pooleli jätta, autole hääled sisse lüüa ja terviseametisse sõita, aga seda ressurssi ei ole,» tõi Peterson näite. Samas on tema sõnul linnades isegi lihtne – maapiirkondade arstid on hoopis keerulisemas olukorras.
Ka terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova leidis, et sugugi mitte kõik perearstid ei pea gripikahtlusega patsientidelt võetud proove terviseameti laborisse saatma. «Ravi seisukohalt, eriti antiviraalide määramiseks, on vaja teada, kas tegu on gripiviirusega. Piisab, kui gripp on kinnitatud ühel pere- või kollektiivi liikmel,» märkis Sadikova.
Ta lisas, et sama kehtib gripi haripunkti puhul – kui on selgunud, et domineerib gripiviirus, siis ei pea tingimata igalt sarnaste sümptomitega haigelt laboratoorseks uuringuks proovi võtma. Peale kalli analüüsi, mis tuvastab A-gripi viiruse alatüübi, on kasutusel kiirtestid, kuid Petersoni sõnul annavad need liiga palju valepositiivseid ja valenegatiivseid vastuseid. Ka Sadikova möönab, et selle meetodi tundlikkus jääb alla nii rakukultuuri- kui ka PCR-testidele.
Bakter või viirus?
«Teeme palju C-reaktiivse valgu analüüse, et teada saada, kas tegu on bakteriaalse või viirusliku haigusega. See võtab meil laboris ainult kümme minutit,» sõnas Peterson. Ta soovitas seda analüüsi kasutada just siis, kui haige tervislik seisund on kahtlane või palavik püsib juba viiendat päeva. Analüüs on eespool nimetatutest odavam, kuid Petersoni sõnul ei ole küsimus mitte niivõrd hinnas kui asjaolus, et see on ravi seisukohast informatiivsem.
«Saan vastuse, kas peaksin põletikukollet edasi otsima, kuigi kurgus pole midagi näha ja kopsus kuulda. Kui C-reaktiivse valgu tase on kõrge, tuleb kollet edasi otsida,» leidis Peterson. Tema sõnul on praktilisest seisukohast gripi testimine oluline rasketes olukordades ning ametliku juhise järgi näiteks intensiivravis ja muudel analoogsetel puhkudel.
Doktor Jaanson peab kõige olulisemaks esimest positiivset analüüsi, mis näitab, et gripp on kohal. «Ega gripp sentineliga muutunud ole. Ta kulgeb ikka oma kindlate sümptomitega,» sõnas perearst.
Millal määrata Tamiflud?
* Üldjuhul tuleks Tamiflud määrata laboratoorselt kinnitatud gripi korral. Samas soovitab Maailma Terviseorganisatsioon gripidiagnoosi kahtlusel alustada kohe ravi väikelastel, eakatel, krooniliste haigustega patsientidel, rasedatel jt riskirühma kuuluvatel inimestel.
Gripi tüve määramine on kallis:
* C-reaktiivse valgu määramise piirhind on 1,84 eurot (28,79krooni).
* Gripiviiruse antigeenide määramine IF-meetodiga maksab 8,88 eurot (138,94 krooni).
* PCR-testi hind on 12,91 eurot (202 krooni).
* RT-PCRi maksumus on 58,99 eurot (923 krooni).
Allikad: terviseamet, haigekassa