Imbi Jäe: rõõm paneb liikuma ja tulevikku vaatama

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Imbi Jäe
Imbi Jäe Foto: Terviseinfo.ee

Saaremaa tervisedendaja Imbi Jäe sõnul on tema võit see, kui inimesed muudavad oma elustiili nii, et see teeb nad õnnelikumaks, rahulolevamaks ja tervemaks.

«Võrreldes ajaga, kui tervisedendusega tegelema hakkasin, on inimesed nii Saaremaal kui ka kogu Eestis palju muutunud,» rääkis Jäe, kes on Saaremaa tervisedendust vedanud võrgustiku loomisest alates, kirjutab terviseinfo.ee.

Jäe sõnul on muutus eelkõige toimunud inimeste mõtteviisis. Palju rohkem on hakatud mõtlema tervise säilitamisele. «Võtame näiteks hambad. Kui palju me kunagi mõtlesime sellele, et paljud haigused saavad alguse katkistest hammastest? Tänaseks oleme aru saanud, et kui midagi tervise juures lonkama hakkab, tuleb sellega tegeleda, ja mida varem, seda parem,» selgitas Jäe. Tänuväärseks peab ta ka skriininguuringuid, mida aasta-aastalt järjest rohkem tehakse ning nende arvu suurenemise taga saab ikkagi olla eelkõige see, et inimesed saavad järjest paremini aru nende vajalikkusest.

Kui küsida inimestelt, kes temaga kokku puutunud, mis Imbi Jäed iseloomustab, siis mainitakse eelkõige usaldusväärsust – mida ta on lubanud ära teha, selle ta ka ära teeb. Lisaks on tema koostöö maavanemaga hea. Tervise teemadel suhtleb Jäe sageli ka meediaga – aeg-ajalt võib teda kuulda kohalikus raadios ja lehestki võib leida tema artikleid.

2013. aastal tunnustas sotsiaalministeerium teda aasta parima tervisedendaja tiitliga. Põhjenduseks järjest aktiivsem tervislike eluviiside propageerimine maakonnas, edukalt toimiv tervist edendavate koolide ja lasteaedade võrgustik ning tema juhtimisel koostatud maakonna terviseprofiil. Tema algatusel loodi maakondlik tunnustus «Aasta tervisepanus».

Nüüdseks juba üle-eelmisel aastal sai Imbi Jäe ka Eesti Tervisedenduse Ühingu aasta tervisedendaja tiitli koos Vilma Tikerpuuga. Vastlõppenud aastal tunnustas Maanteeamet teda parima koostööpartnerina liiklusohutuses Lääne regioonis.

«Või kui võtame toitumisharjumused, siis on tore teadvustada, et mina teises-kolmandas klassis ei mõelnud selle peale, et pool toidutaldrikust võiks olla rohelist. Täna teavad juba algklasside lapsedki seda. Sattusin lapselapsega kord kohvikusse ja meile toodigi toit, kus pool taldrikust oli rohelist, nagu peab. Lapselaps kohe mainis, et näed kui õigesti siin kohvikus tehakse. Järelikult mõtles ta sellele.» Koolitoitki valmib täna teadlikumalt, kui kakskümmend aastat tagasi ning inimesed on hakanud rohkem käima spordisaalis, kergliiklusteed on täis tervisesportlasi.

Hea on vaadata sedagi, et liigutakse aina rohkem pereti. «Vahepeal tundus mulle, et peredes kasvatakse nagu eri suunda, aga täna märkan, et hoitakse rohkem kokku ja väärtustatakse koosoldud aega. Igatahes saarlaste puhul tundub see nii olevat,» rääkis Jäe. Ta lisas, et kui aastaid tagasi tundus talle, et lapsed on rohkem ema pärusmaa, isa on see, kes hoolitseb pigem materiaalse poole eest, siis nüüdseks on isad ennast vägagi laste eest hoolitsemisse sättinud.

Õnn – tulevikuprojektide teema

Ise hakkas Imbi Jäe tegelema terviseedendusega 1990-ndate keskel, alustades tervishoiustatistikast. Seejärel jõudsid haigekassasse tervist edendavad projektid ja keegi pidi ju need ellu viima. Nii Imbi Jäe terviseedendusse «sunniviisiliselt-vabatahtlikult» sattuski. Esimesed tegevused olid mõeldud lastele ja noortele ning teemaks uimastiennetus ja sõltuvusained. Teemad muutusid ajaga järjest laiemaks ning tööpõlluks sai kogu paikkond.

«Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas see mulle meeldima, seda rohkem hakkasin sellest aru saama. Tänaseks valmistab see, mida ma teen, mulle juba meeletut rõõmu! Kui näen tervisetegemistest osa saanud inimeste silmis rõõmu, siis see on see liikumapanev jõud, mis paneb jälle järgmist aastat ette mõtlema. Kui näed, kuidas on hakatud aru saama, et elu ei ole ainult üks suur mure, vaid on olemas ka rõõm ja hingerahu, ning leitud üles see, mida inimene ise enda heaks ära saab teha, siis see on see, mis mind need kakskümmend aastat on edasi aidanud.»

Lõppkokkuvõttes peaks terviseedenduse töö viljaks olema tervem, rahulolevam ja õnnelikum inimene, ütleb Jäe. Kuigi – selle õnne teemaga on esialgu veel keeruline. Mõni aasta tagasi üritas Imbi Jäe ühte projektitaotlusesse sisse kirjutada ka õnne – selles mõttes, et õnnelik inimene on tõhusam töötaja, pereliige, sõber... Rahastaja vastas aga, et see ei olevat abikõlbulik, kuna õnn olevat mõõtmatu mõõde. «Kui ma hiljuti kuulsin koolitusel Ameerikas tehtud uuringust, kus osalesid õnnelikud ja vähemõnnelikud inimesed, siis siiski tekkis mul lootus, et ehk on ka õnnel mõõde olemas. Ma ei ole küll Eestis uurinud, mida siin õnne mõõdupuuks peetakse, aga saan nii aru, et kui inimene on rõõmsameelne, teotahteline, innovaatiline, siis see ongi õnn.» Mõnikord võib haiguse eemale ajada lihtsalt positiivsem suhtumine, rõõm ning õnnelikum olemine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles