Vastuolu: haiglad vajavad õdesid, aga värsked lõpetajad tööle ei pruugi saada (1)

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on räägitud aastaid õdede puudusest.
Eestis on räägitud aastaid õdede puudusest. Foto: Panther Media / Scanpix

Kui seni on tervishoiu kõrgkoolide lõpetajad alati haiglates avasüli vastu võetud, siis peaaegu lõpetajatel ei pruugi töölesaamine nii libedalt minna.

«Kui teemaks on õdede puudus, siis põhimõtteliselt liiguvad asjad paremuse poole,» rääkis õdede liidu president Anneli Kannus, viidates mullu novembris sõlmitud konsensusleppele, millega õdede õppekohtade arv tervishoiukõrgkoolides suureneb ning neile garanteeritakse praktikakohad ja juhendajad.

Kannuse sõnul on püütud sellist kokkulepet saavutada mitu aastat. «Konkreetne samm on ära tehtud,» lausus ta. Peagi lõpetab Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkooli umbes 230 õde. Kannuse sõnul on see väga positiivne, sest on olnud aastaid, kui lõpetajaid on kokku umbes 150.

Kui haigekassa rahastamine paraneks, tuleks õekohti juurde, aga paraku peame väga raha lugema.

«Täna on õdede liidul pigem mure, et meil oleks õdesid, aga tegelikult pole tervishoiusüsteemis raha, et neid rakendada,» rääkis Kannus. Tema sõnul on varasemalt värsked lõpetajad alati lihtsalt haiglates tööd leidnud.

Nüüd aga tuuakse õdede liidu presidendi sõnul välja, et raha puudusel ei saa haiglad uusi õe ametikohti juurde luua. «Praegu ma ootan huviga, et kui lõpetajad tööturule paiskuvad, kas tuleb sõnum, et mõni neist jääb tööta,» rääkis Kannus. Näiteks ei tasu tema sõnul nii teha, et täna lased mõned õed lahti ja kolme kuu pärast, kui on raha luua uusi kohti, võtad nad uuesti tööle. «Pooled neist on läinud selleks ajaks Soome,» tõdes ta.

Kannuse sõnul on ka perearstidel võimalik võtta juurde teine pereõde, kuid vaid kolmandik on seda teinud. Mõneti on põhjus selles, et Eestis on piirkondi, kus pole sobivat tööjõudu kusagilt võtta.

Ravirahade vähenemine - personalile pole samas mahus tööd anda

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) õendusjuht Aivi Kabur tõdes, et õdede arv haiglas sõltub ennekõike haigekassa rahastamisest. «Kahjuks on viimastel aastatel haigekassa lepingumahud järjest vähenenud, mistõttu ei saa me ravida nii palju patsiente, kui saaksime ja sooviksime ravida,» lausus Kabur. Tema sõnul toob aga ravirahade pidev vähenemine kaasa selle, et haiglal ei ole oma personalile varsti enam samas mahus tööd anda. «Loodame, et nii siiski ei lähe,» lisas ta.

Praegu on Lääne-Tallinna keskhaiglas õenduses täitmata umbes 70 ametikohta. Kaburi sõnul on erialasid, kuhu vajatakse tõesti õdesid juurde. Need on näiteks intensiivravi, kardioloogia ja neuroloogia. «Samas ei ole neil erialadel meie haiglas õdede puudus nii suur, et takistaks töötamist,» lisas ta.

Kõige kriitilisem on õendustöötajate puudus LKTH laboris. Järgmise paari aasta jooksul oleks vaja juurde umbes 15 bioanalüütikut. Ka on suur nõudlus operatsiooniõdede järele. «Paraku kestab nende väljaõpe kaua ja operatsiooniõeks soovijate arv pole kuigi suur,» lausus Kabur.

Olemasolevate ametikohtade täitmine ja uute loomine sõltub Kaburi sõnul haigla või konkreetse osakonna voodikohtade arvust, töökorraldusest ja eelkõige haigekassa lepingu mahust. «Haigekassa lepingu piiratud maht seab meile paraku piirangud ka õdede ametikohtade loomisel, kuid kui vajadus uute kohtade loomiseks tekib, siis seda me kindlasti teeme, et tagada parim raviteenuse ja õendusabi kvaliteet,» rääkis LTKH õendusjuht.

Tartu Ülikooli kliinikum on viimase viie aasta jooksul õdede arvu pidevalt suurendanud, avatud on 60 uut ametikohta, neist 40 viimase kolme aasta jooksul, selgitas kliinikumi  ülemõde Tiina Freimann. Valdavalt on olnud tegemist õe iseseisva vastuvõtu kohtadega.

«Aga võib tõesti öelda, et lõputult ei saa tööjõu ressurssi suurendada,» lausus Freimann. Tema sõnul ei näita tulevik sama hoogsat ametikohtade loomist ning tuleb mõelda, kas personali suurendamine tasub end ära olukorras, kus haigekassa rahastamine nii hoogsalt ei suurene. Näiteks mõeldakse sellele, kas õe iseseisvate vastuvõttude avamine parandab patsientide ravile pääsemist või kergendab arstide tööd.

«Kui haigekassa rahastamine paraneks, tuleks õekohti juurde, aga paraku peame väga raha lugema,» lausus Freimann ja lisas, et ressursse tuleb kasutada optimaalselt. Seni on tema sõnul kõik vajalikud ametikohad avatud ning ei saa öelda, et kliinikumis oleks õdesid voodikohtade arvuga võrreldes vähe. Näiteks kliinikumi sise- ja kirurgia osakondades töötab üheksa patsiendi kohta üks õde ööpäevas, mis tähendab, et päeval on tööl rohkem õdesid ja öösel vähem.

Luuakse üksikuid töökohti, liigutakse miinimumpalga suunas

«Meil tekib järjest üksikuid töökohti juurde, aga kuna töö sisu on mõnes kohas muutunud, mõnes osakonnas vähenevad töömahud, peame mõtlema ressursside ümberpaigutamisele,» rääkis Freimann. Seoses üha vanemaks elavate inimeste ja neil esinevate haigustega suureneb töökoormus näiteks onkoloogia või sisehaiguste osakonnas.

Kliinikumis on täidetud 1476st õe ametikohast 1432 . «Mõned täitmata ametikohad on piisake meres,» lausus Freimann. Täitmata ametikohad tekivad peamiselt lapsehoolduspuhkusele minejate arvelt, nendele ajutistele kohtadele otsitakse tavaliselt tudengeid. «Me oleme küllaltki hästi personaliga varustatud, suurt õdedevajadust praegu ei näe,» rääkis Freimann.

Kliinikumi õdedel oli kaua aega pädevusel põhinevad diferentseeritud palgad. Viimased kaks aastat pole võimalik aga pädevuse alusel palgaerinevust enam luua, kuna haigekassa rahast selleks ei piisa. Vaid intensiivravi osakonnas töötavate õdede palk on teistest veidi kõrgem. «Liigume järjest üleriigilise õdede miinimumpalga suunas,» nentis Freimann.

Põhja-Eesti regionaalhaiglas on praegu kümme protsenti õdede ametikohtadest täitmata. «Igapäevatöös tähendab see seda, et töö tehakse ära ületundide ja suurema tööintensiivsuse arvelt,» lausus regionaalhaigla õendusdirektor Aleksei Gaidajenko. Selliseid täitmata ametikohti on regionaalhaiglas umbes sada.

«Seejuures on praegu avatud ametikohti vähem, kui meil tegelikult vaja on,» nentis Gaidajenko. Tema sõnul seisab uute ametikohtade loomine selle taga, et täitmata ametikohti on nii palju, et pole mõtet uusi ametikohti luua. Uute õe ametikohtade loomine oleneb töö iseloomust, keerukusest ja uute ravimeetodite kasutuselevõtust. Näiteks ei saa Eesti suurimas haiglas praegu täies mahus arendada õe iseseisvat ambulatoorset vastuvõttu, sest ei õdesid ei ole.

Abiõest õeks, uusi tulijaid vähe

Paljud tervishoiu kõrgkoolide õendustudengid töötavad juba viimase kursuse ajal haiglates abiõena. Abiõe palk on madalam kui õe ametikohal saadav tasu. «Kui näiteks väikehaiglas saab abiõest õde, see tähendab päris suurt tükki palgast,» rääkis Kannus.

Praegu on regionaalhaiglas üle 50 õe ametikoha täidetud abiõdedega, kes on tervishoiukõrgkoolides viimasel kursusel õppijad. Gaidajenko hinnangul on peatselt lõpetavatel õdedel suur tõenäosus regionaalhaiglas tööd saada. «Samas, kuna enamik neist juba töötab abiõena, siis tõenäosus leida haiglasse uusi töötajaid on pigem väike,» lausus õendusdirektor ja lisas, et eelkõige saavadki abiõdedest õed.

Ka LTKH võtab tööle abiõdesid. «Ootame noori väga, nende uued teadmised ja uus energia ning staažikate töötajate kogemustepagas, on normaalse töökeskkonna eluterve kombinatsioon,» lausus Kabur.

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg:

Haigekassa lepib partneri ehk haiglaga kokku ravijuhtude arvu. Haigla peab selle kokkuleppe ja läbirääkimiste põhjal arvestama, kui palju on neil inimressurssi, ning kas kokku lepitud tellimuse täitmise jaoks on vaja personali juurde palgata. Seega personalipoliitika on haiglate enda otsustada.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles