Unespetsialisti dr Michael Breusi sõnul peetakse uneaja puhul sageli õigeks pikkuseks kaheksat tundi, kuigi keskmine inimene vajab väljapuhkamiseks seitset ja poolt tundi.
Unespetsialist paljastab: kaheksa tunni unevajadus on müüt
6. veebruar 2017, 20:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas tõdes Breus, et osa inimesi vajab rohkem ja teine vähem und, kirjutab Business Insider. Spetsialisti sõnul on ta ise puhanud end öösiti välja kuue ja poole unetunniga, samas ta abikaasa vajab kaheksat ja poolt tundi.
Breusi sõnul sõltub unevajaduse pikkus geenidest. Ta lisas, et unevajadus sarnaneb söögiisuga. Nii nagu nälg paneb inimese sööma, tekitab ka unevajadus soovi minna magama. See mõjutab ka unetsükli pikkust.
Ta tõi välja, et üldiselt läbib enamik inimesi ühe öö jooksul viis 90-minutilist unetsüklit, mis kestavad kokku 450 minutit. Seetõttu vajab ka keskmine inimene tema sõnul seitse ja pool tundi ööund. Samas mõne inimese unetsüklid on ka lühemad või pikemad.
Selleks, et saada teada oma ühe öö unevajadus, soovitab Breus magada seitse kuni kümme ööd keskmise inimese unevajaduse järgi. Ehk proovida magada vähemalt üks nädal iga öö seitse ja pool tundi. Kui seitsme või kümne päeva pärast ärkad üles umbes viis minutit enne äratuskella, on sinu ideaalne ööune pikkus seitse ja pool tundi.
Kui aga ärkad ka seitsme või kümne päeva pärast äratuskella peale, tasuks proovida minna magama pool tundi varem. Nii tasubki liigutada oma uinumise aega 30 minuti võrra, kuni suudad ärgata viis minutit enne äratuskella.
Kahjuks ei tööta see meetod aga kõigi inimeste jaoks. Breusi sõnul on osal inimestel kindel kronotüüp ehk aktiivsusperiood. See viitab inimese enda bioloogilisele kellale, näiteks kui inimesed on nn lõokesed või öökullid või neil on üldiselt magamisega probleeme. Ka nemad võivad magada keskmiselt seitse ja pool tundi, kuid neil soovitab spetsialist lähtuda siiski eelkõige oma kronotüübist. Näiteks Breus ise on nn öökull ning ta ei lähe enne keskööd magama. Nii nihkub kogu ta järgmise päeva kava hilisemaks, aga ta on sel juhul samas tunduvalt produktiivsem.