Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Gripp on nõudnud juba veerandsada inimelu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Gripi tõttu kehtib paljudes Eesti haiglates külastuskeeld. | FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix

Möödunud nädalal nõudis gripp veel kahe eaka inimese elu, mis tähendab, et gripp on nõudnud sel hooajal Eestis juba 25 inimelu.

Üheksa haigla andmetel vajas eelmisel nädalal gripi tõttu intensiivravi viis inimest, neist kaks olid vanuses 18–64, kolm vanuses 65 ja enam, kirjutab terviseamet kodulehel. Lisandus kaks gripist tingitud surmajuhtu. Mõlemad grippi surnud inimesed olid üle 65 aasta vanad.

Kokku on grippi sel hooajal surnud 25 inimest. Kõik lahkunud surid A-gripiviiruse tüsistuste tõttu ja kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

Ameti andmetel vajas eelmisel nädalal ülemiste hingamistee viirusnakkuste tõttu arstiabi 6595 inimest, kellest 45 olid lapsed. Arsti poole pöördunute arv võrreldes üle-eelmise nädalaga märgatavalt ei muutunud.

Kokku on hooaja algusest alates vajanud gripi tõttu intensiivravi 74 inimest. Kaks neist olid kuni nelja-aastased lapsed, üks koolilaps ja 16 inimest vanuses 18–64 eluaastat. Ülejäänud 55 olid vanemad kui 65 eluaastat.

Hooaja algusest on E-Tervise SA täpsustatud andmetel gripi tõttu haiglaravi vajanud 875 inimest, neist peaaegu pool on olnud üle 65-aastased. Haiglaravi vajavate inimeste arv kasvab senisest aeglasemalt, moodustades sel nädalal 24 protsenti. Nädal varem oli nende osakaal 33,5 protsenti.

100 000 elaniku kohta oli keskmiselt haigestunud 501,2 inimest. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas, Jõgeva-, Lääne- ja Viljandimaal.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) abil registreeritud andmete põhjal püsis haigestumine stabiilsena, kuid jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.

Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Eelmisel nädalal vähenes gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal, moodustades kõikidest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest ligi 54 protsenti. Nädal varem moodustas gripp hingamisteede viirusnakkustest 61 protsenti.

Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul domineerib endiselt A-gripi viirus, kusjuures ka tavaliselt vähem levivat B-gripi viirust on laboris kindlaks tehtud veelgi harvem kui möödunud aastal.

Tagasi üles