Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti treenerid selgitavad: kas hilisõhtune trenn rikub une?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Trenni tehes tuleks kindlasti jälgida oma enesetunnet. | FOTO: Panther Media/Scanpix

Treenerid soovitavad igal inimesel ise järele proovida, kas hilisõhtul trenni tegemine sobib või mitte, sest mõnel inimesel võib see uinumist raskendada, teisel aga just kergemaks teha.

«Hilisõhtul sportimine selle kõige tõetruumas tähenduses oleks ilmselt argirutiinis töötavale inimesele liig,» ütles MyFitnessi personaaltreener Kaspar Lannes. Ta rääkis, et treening ja magamine on keha aktiivsuse seisukohalt väga erinevad olekud. Ka hommikul võiks treeneri sõnul ärkamise ja sportimise vahele jääda vähemalt tund aega, et keha jõuaks minna passiivsest olekust aktiivsesse.

Keha võib jääda pärast sportimist erksaks veel tundideks, kuigi alati ei pruugi see nii olla. «Seega võib hilisõhtune treening mõnel juhul unetsüklit segada ning mõnel juhul ka parandada, see oleneb väga iga inimesed individuaalsest päevakavast, treenituse tasemest ja unevajadusest,» lausus ta.

Lannes soovitas igaühel ise järele proovida, kas enda liigutamiseks sobib paremini õhtune või hoopis hommikune aeg.

Vastakad uuringutulemused

«Kahjuks täiesti üheselt mõistetav vastus siin puudub, uuringuid on olemas nii hilise treenimise poolt kui ka vastu,» ütles Lannes. Ta lähtuks üldiselt sellest, mis kellast on tarvis hommikul ärgata ning treeningu intensiivsusest, sest liiga jõuline trenn võib takistada uinumist.

Ka Arctic Sport Clubi personaaltreener Risto Uuk tõdes, et leidub neid uuringuid, mis leiavad, et hiline sportimine ei põhjusta enamasti unekvaliteedi halvenemist, kuid on tehtud ka teadustöid, kus väidetakse vastupidist.

«Isiklikult võin öelda, et tean mitut inimest, kellel hiline treenimine põhjustab unekvaliteedi häirumist ja olen ise ka selline inimene,» lausus Uuk. Need juhtumid on tema sõnul seotud eelkõige intensiivse spordi, näiteks jalgpalli või maadluse, mitte spordiklubi mõõduka vastupidavus- või jõutreeninguga. «Ei oska öelda, miks see nii on, aga täheldatud on südamelöökide sagenemist eriti esimeste unetundide ajal,» lisas ta.

Fitlapi treeneri Heikki Mägi hinnangul peaks hilisõhtusele sportimisele lähenema alati individuaalselt ning õiget vastust, on see hea või halb, pole tema hinnangul olemas. «Mõni treenib kell 12 öösel ja magab pärast nagu beebi, teisel ei tule und enne hommikut,» tõi ta näiteks.

Mägi on enda puhul täheldanud, et just liiga intensiivne trenn hilisõhtul viib ajutiselt une ja raske on magama jääda. Samas rahulikumad treeningud, näiteks jõusaalis käimine, neid probleeme ei tekita. «Mõjub pigem just uinutina,» lisas ta.

Parem hilja kui mitte kunagi

Lannes leiab, et kui treeningu intensiivsust vähendada, siis on hilisõhtune madala intensiivusega trenn, näiteks jalutamine, jooga või sörkimine, kordi kasulikum kui üldse mitte liigutamine. «See võib olla ka võtmetegur une kvaliteedi vaatepunktist, eriti juhul kui ülejäänud osa päevast on suhteliselt passiivne olnud,» lisas ta.

«Kindlasti on öösel kell 12 parem trenni teha kui üldse mitte,» ütles ka Mägi ja lisas, et kõik on harjumise küsimus. Treeneri hinnangul tuleks eelkõige kuulata oma keha ja magada piisavalt.

Uuk soovitab samuti katsetada, kuidas hiline treening unele mõjub. «Mitte jätta trenni ära lihtsalt sellepärast, et on arvamus, et see mõjub unele halvasti,» lausus ta.

Tagasi üles