Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Haigekassa paksemast rahakotist hoolimata jäävad paljud ravita

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Scanpix

Kuigi haigekassa rahakott on tänavu paksem kui mullu ning kerkis tänu lisarahale 1,1 miljardini, jäävad haiglajuhtide kinnitusel paljud patsiendid rahapuudusel ravita.

«Eelmise aastaga võrreldes osutab Eesti vanim haigla 2017. aastal abi 32 000 patsiendile vähem ja sellepärast ma naeran neid Tartu [Ülikooli kliinikumi] edasi lükatud 400 operatsiooni. See on tööõnnetus, õigel ajal ei ole asju ära korraldatud,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) juhatuse esimees Ralf Allikvee paar nädalat tagasi ETV saates «Suud puhtaks».

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa teadete järgi eriarstiabi maht tänavu mitte ei kahane, vaid hoopis kasvab 3000 vastuvõtu võrra. «Siin on küsimus, milliseid arve võrreldakse, kas eelmise aasta lepingut või reaalset tööd, mida haiglad tegid,» selgitas Allikvee nii suurt vahet andmetes.

ITK eelarve oli eelmisel aastal umbes 85 miljonit eurot, 6,2 miljonit sellest moodustas lepingumahtu ületav töö, mille eest haigekassa tasub haiglale vähem. «2,6 miljonit maksti meile [haigekassa poolt] kinni ja 3,6 miljonit on haigla humanitaarabi Eesti riigile,» ironiseeris Allkivee.

ITK-le esitatud lepingus ei ole haiglajuhi sõnul mitte midagi rõõmustavat. Kardioloogia erialal tellimus pisut suurenes, teistel erialadel vähenes.

«Oleme ambulatoorse töö (n-ö polikliiniku vastuvõtud – toim) osas sama suur kui Tartu Ülikooli kliinikum Lõuna-Eestis – umbes 400 000 ambulatoorset ravijuhtu aastas. Meile on need laksud kõige valusamad,» sõnas Allikvee, kelle sõnul on ITK võimeline kehtiva hinnakirja juures osutama abi täiendava 12 miljoni euro ulatuses.

«Siis töötaksid meie haigla inimesed täismahus ja inimestele oleks garanteeritud parim võimalik arstiabi, aga 12 miljonit on väga suur raha ja seda ei tule kuskilt,» lisas ta.

/ Silver Alt

Haiglate ellujäämiskursus

Allikvee ei tee haigekassale etteheiteid, sest raviraha lihtsalt pole. «Sellist tervishoidu nagu praegu ei ole võimalik Eesti-suguses väikeses vaeses riigis ülal pidada. Nii või naa tuleb reform teha,» leidis ta.

ITK juhi hinnangul on 2017. aasta haiglate jaoks ellujäämiskursus. «Patsientide poolt hakkab tulema palju kaebusi, aga päris abita keegi ei jää,» ennustas ta.

Vähema raha eest rohkem tööd

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto sõnul on nende tänavuses lepingus vähendatud n-ö polikliiniku vastuvõtte eelmise aastaga võrreldes ligi 10 000 võrra, päevaravi juhte 505 võrra. «Statsionaarseid (haiglaravi – toim) ravijuhte ostetakse esialgse pakkumuse järgi küll 1400 võrra rohkem mullusest lõplikust tööst, kuid selleks on raha 1,5 miljonit eurot vähem!» imestas ta.

Suurhaigla juhi sõnul on alates 2013. aastast haiglaravi osa järjepanu vähendatud. «Seega on terve hulk sisult erakorralisi erialasid pidevalt alarahastatud, mis omakorda suurendab survet erakorralise meditsiini osakonnale,» selgitas ta.

Ka teeb Einastot nõutuks lepinguprojektis olev erialade proportsioonide muutmine. Tema sõnul on haigekassa näiteks krooniliselt alarahastatud sisehaiguste haiglaravi kavandanud vähendada 22 protsendi võrra, nefroloogiat neljandiku võrra ja traumatoloogia-ortopeedia ravijuhte kuue protsendi võrra. N-ö polikliiniku vastuvõttude osas on lepinguprojektis vähendatud endokrinoloogia vastuvõtte 24, neuroloogia omi 10 ja taastusravi 11 protsendi võrra.

«Haigekassa on erialade piirid äärmiselt rangelt paika seadnud, haigla ei tohi omatahtsi lepinguraha suunata sinna, kus n-ö king pigistama hakkab,» lisas Einasto.

Haigla vaatab murega tulevikku

Ka Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees Agris Peedu tunnistas, et haigekassa pakutud esialgne leping ei sobi neile ning lisaraha oleks vaja sisehaiguste, ortopeedia ja üldkirurgia erialal. «Need erialad on meie vaates olulise prioriteetsusega ning lisavajadus on põhjendatav just sellega, et viidatud erialad on kõik erakorralised ehk patsiendid tuuakse regionaalhaiglasse erakorralistena,» rääkis ta.

PERH esitas haigekassale omad ettepanekud nii tänavuse eelarve kui ka järgnevate aastate kohta, et haigekassa ja valitsus saaksid arvestada haigla võimekuse ja patsientide vajadustega, kui arutatakse tervishoiu jätkusuutlikku rahastamist.

«Samuti soovisime, et haigekassa võimaldaks lepingut rakendada paindlikult ehk poolaastate vahel oleksid suuremad diferentsid. Seda haigekassa kohtumisel ka lubas,» lausus Peedu.

Raha hoitakse kokku eriarstiabi pealt

Haiglate liidu ja Pärnu haigla juhi Urmas Sule sõnul on mitu haiglat öelnud, et nende lepingumaht on vähenenud. Pärnu haiglale tehtud pakkumist ei soovinud ta kommenteerida, kuna läbirääkimised haigekassaga on pooleli. «Olukorras, kus ressurssi (raha – toim) on vähe, on kõik keskmiselt tõredamad ja igaüks tahaks teise lepingut endale saada,» ütles ta.

Sule sõnul on kõige kriitilisem koht Eesti tervishoiu rahastamises selles, et kokku hoitakse eriarstiabi pealt. «Samal ajal on eriarstiabi see, kus ravijuhu kallinemine on kõige suurem, sest sinna tulevad nii uued ravimid kui ka tehnoloogiad,» märkis ta.

24. jaanuaril ehk vahetult enne haiglatele uute lepingute väljasaatmist kinnitas haigekassa juht Tanel Ross, et lepingute maht tänavu ei vähene. «Meil eelarve kasvab, seega ka eriarstiabi kasvab üle kuue protsendi, seda on oluliselt enam kui eelmisel aastal,» ütles ta ning lisas, et eelarve on tehtud nii, et «isegi ravijuhud kasvavad, võrreldes eelmise aastaga».

Iga haiglat kaalutakse eraldi

Mullu statsionaarse ravi juhtude arv vähenes, ambulatoorses ja päevaravis tõusid, kuid tänavu haiglaravi osas veidi suureneb. Küsimusele, kas see tõuseb 2015. aasta tasemele, vastas Ross, et aastaid pole õige võrrelda. «Oluline on, et see (ravijuhtude arv – toim) ei langeks,» kinnitas haigekassa juht.

Haigekassa pressiesindaja Katrin Romanenkov ütles, et tänavune eelarve näeb ette eriarstiabi kasvu neli protsenti ning ravijuhtude püsimise vähemalt eelmise aasta tasemel. Tema sõnul käivad praegu haiglatega läbirääkimised, kuid raviasutustega sõlmitavate lepingute kogusumma peab omakorda mahtuma eelarve raamidesse.

«Iga haigla lepingu pakkumus kajastab haigla erialasid ja ravipraktikat ning läbirääkimiste käigus leiame koostöös iga haiglaga parima võimaliku tulemuse erialade ja ravitüüpide kaupa, arvestades ravijuhtude keskmist maksumust ning ravikindlustuse üldist eelarvet,» ütles Romanenkov.

Tagasi üles