Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Graafik: kui suurt palka meedikud tegelikult soovivad

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul oleks kollektiivlepingu sõlmimisel jõudnud meedikute sissetulekud Eesti oludes normaalsele tasemele. «Õed oleksid jõudunud õpetajate palga tasemele ja arstide palk oleks olnud kaks Eesti keskmist,» rääkis Pärn Postimehele.

Väga pikale veninud kollektiivlepingu läbirääkimistel jõutigi selle aasta palgatõusu osas kokkuleppele ning palk oleks pidanud tõusma alates 1. aprillist. Meedikute soovide ja riigi võimaluste vahel on käärid alates 2018. aastast.

Haigekassa tänavuses eelarves on tervishoiutöötajate võimaliku palgatõusu katteks reservis 23,6 miljonit eurot. Kuigi palgatõusu osas saadi kokkuleppele, jäi kollektiivleping sõlmimata, sest arstide liit nõudis, et selle lisas peab olema kirjas eriarstiabi ravijuhtude suurendamine vähemalt 2013. aasta tasemeni ning haiglate liit tahtis, et senine ületöö tasustamise kord jääks kehtima.

Meedikute otsus ärritas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovskit, kelle hinnangul peaks haigekassa palgatõusuks kogutu raha laiali jagama.

Eile teatasid meedikud, et nad on sõlminud eellepingu kinnitamaks, et haiglate ja meedikute  vahel selle aasta palganumbrites erimeelsusi ei ole. Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul on eelleping piisavaks aluseks lubatud palgatõusuks ka siis, kui kollektiivlepingut ei sõlmita. Samas jätavad meedikud endale eellepinguga võimaluse töörahu katkestamiseks ehk streikimiseks.

Tagasi üles