Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Haigekassa nõukogu andis meedikutele kuu aega kollektiivlepingu sõlmimiseks

Oluliselt täiendatud kell 13.42.

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
17. veebruar 2017 11:42
Tervishoiutöötajate hoiatusstreik tervishoiu rahastamise suurendamiseks mullu septembris. | FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Kuna meedikute kollektiivlepingu läbirääkimised luhtusid, siis arutas haigekassa nõukogu täna, mis saab palgatõusuks varutud 23,6 miljonist ning otsustas anda meedikutele kuu aega kollektiivlepingu sõlmimiseks.

«Otsustasime anda osapooltele kuu aega aega kollektiivleppeni jõudmiseks,» ütles haigekassa nõukogu esimees, töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski. Järgmine haigekassa nõukogu istung toimub 17. märtsil ja kui selleks ajaks on kollektiivleping sõlmitud, siis langetatakse ka palgatõusuks vajalikud otsused.

Sel juhul on võimalik, et meedikute palgatõusuks mõeldud raha alates 1. aprillist meedikuteni ka jõuaks. «Eellepe on hea märk, et liigutakse õiges suunas, loodame, et osapooled jõuavad lõpplahenduseni,» lisas minister.

Kollektiivleppeta palk ei tõuse

Arstide liit ütles eile, et eellepingust piisab palgatõusu jõustamiseks ka siis, kui eellepingut pole. Ossinovski sõnul võib ilma kollektiivlepinguta haigekassa hindu korrigeerida ja haiglate tulusid suurendada, aga tervishoiutöötajate palkadesse haigekassa sel juhul sekkuda ei saa. «Selle aluseks saab olla ainult kehtiv kollektiivleping,» kinnitas minister.

«Meil on kahju, et seda otsust täna lõplikult ei tehtud ja samas jätab see võimaluse jõuda kollektiivlepinguni, mida me kõik tahame,» ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Ta lisas, et samas sõltub edasine poliitilistest garantiidest, kas tervishoiu olukord hakkab paranema või mitte.

Arstide liit on varem mõista andnud, et nad on valmis ka streikima. Selleks aga tuleb 2016. aasta lõpuga tähtajatuks muutunud kollektiivleping üles öelda. Rehemaa sõnul on sel teemal tegu erinevate tõlgendustega.

«Kui me hakkasime läbirääkimisi pidama, siis soovisime samade asjade kohta sõlmida uut lepingut. See on väga selge tahteavaldus, et me ei taha lepingu pikenemist ja tähtajatuks muutumist. Ministeerium tõlgendab seda teisti,» ütles arstide esindaja. Ta lisas, et vajaduse korral on arstid siiski valmis seda teed minema.

«Aga me ikkagi katsume ilma streigita hakkama saada.»

Rehemaa sõnul sooviksid meedikud kohtuda minister Ossinovskiga, et arutada, milleks tervishoiu lisaraha kasutama hakatakse.

Kuhu lisaraha läheb?

Rehemaa sõnul kinnitas sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse riigikogu sotsiaalkomisjonis, et sotsiaalministeerium esitab 2. märtsil valitsusele ettepanekud tervishoiu rahastamise suurendamiseks.

«Me oleme juba valmis uskuma, et rahastamise suurendamine tuleb, aga küsimus on selles, milleks seda raha kasutatakse,» ütles Rehemaa. Meedikute hinnangul on kõige suurem rahapuudus haiglaravis ja sellepärast arstid ka nõudsid, et suurendama hakataks haiglaravi mahtu, mida viimastel aastatel on tunduvalt vähendatud. «Et ka hinnad oleksid sellised, mis kataksid kvaliteetseks raviks vajalikud kulud,» ütles Rehemaa.

Sotsiaalministeeriumil olevat olemas kava lisaraha kasutamiseks. «Aga meil tekkis küsimus, kas meiega, tervishoiurahvaga ka seda arutatakse, sest see puudutab ju kõige otsesemalt meid,» ütles Rehemaa. Ta lisas, et tervishoid on tervikuna alarahastatud ja raha kulutamiseks on piisavalt võimalusi. «Me tahame kindlust pikaajalises vaates,» rõhutas Rehemaa. Ta toonitas, et ka patsientidele on vaja kindlust, et haigeks jäädes saadakse õigel ajal vajalikku ravi.

Meedikute poliitilised nõudmised

Pärast arstide streiki 2014. aastal sõlmitud kollektiivleping kehtis 2016. aasta lõpuni. Kuigi palganumbrite ning töökoormuse vaidlustel õnnestus kokkuleppele jõuda, lükkasid meedikud riikliku lepitaja tehtud pakkumise tagasi.

Arstide liit lükkas pakkumise tagasi, kuna nende esitatud ettepanekust jäi välja üks lause, mille kohaselt oleks aastaks 2020 tulnud suurendada ravijuhtude arvu 2013. aasta tasemeni.

Haiglate liit põhjendas lepingule mitte alla kirjutamist sellega, et sealt on jäänud välja punkt, et ületöö koefitsiente ei vähendata.

Säilitatakse eriarstiabi ravi rahastamise lepingu mahtu ületava töö tasumisel praegu kehtivad põhimõtted (sh ambulatoorses ja päevaravis koefitsent 0,7 ja statsionaarses ravis koefitsent 0,3).

«Tuleb mõista, et need koefitsiendid ei ole haiglate jaoks kuidagi kasumlikud ja katavad vaid teenuse osutamisega seotud otseseid kulutusi. Koefitsendi vähendamine tooks endaga kaasa ainult senisest veelgi keerulisema rahalise olukorra haiglatele ja mõjuks oluliselt võimekusele lepet (haigekassaga sõlmitud lepingut – toim) täita,» seisab haiglate liidu kirjas.

Riiklik lepitaja Henn Pärn on viidanud, et tegu võib olla n-ö otsitud põhjendustega ning leppe sõlmimise tegelik põhjus on 2017. aasta lepingud, mille haigekassa haiglatele saatis ning mis viimaseid ei rahulda.

Meedikute palk oleks pidanud tõusma 1. aprillist. Arstide esindajad on viidanud võimalikele streigi ettevalmistustele, kuid selleks tuleb eelnevalt senine kollektiivleping üles öelda.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL
Tagasi üles