Arst: Eestis jäävad paljud kutsehaigused diagnoosimata

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutsehaiguste vältimiseks tuleks järgida töötervishoiu ja tööohutuse seadusi.
Kutsehaiguste vältimiseks tuleks järgida töötervishoiu ja tööohutuse seadusi. Foto: Andriy Popov / Panther Media / Scanpix

Kuigi esmapilgul võiks arvata, et Eestis on vähem kutsehaigusi kui paljudes teistes Euroopa riikides, on Qvalitase arstikeskuse peaarsti dr Toomas Põllu sõnul väikese numbri üheks oluliseks põhjuseks palju avastamata haigusi.

«Võrreldes teiste maadega diagnoositakse Eestis vähem kutsehaigusi,» rääkis Põld. Erinevused on tema sõnul tingitud nii klimaatilistest eripärasustest kui ka töökultuurist. «Skandinaavias pööratakse töökeskkonna ohutegurite vähendamisele rohkem tähelepanu ja investeeritakse töötervishoidu märksa rohkem. Haigusi diagnoositakse varasemates staadiumites ja taastusravi on kättesaadavam. Seega on meie number väiksem just sellepärast, et paljud kutsehaigused jäävad diagnoosimata,» ütles tohter. 2015. aastal registreeriti Eesti tööinspektsioonis 50 uut kutsehaigestumise juhtumit.

Ülekoormusvigastused võivad Põllu sõnul tekkida nii üla- kui ka alajäsemetes, sealhulgas õla- ja kaelapiirkonnas, randmetes, küünarnukkides ja põlvedes, ning olla tingitud tööst, mis nõuab ebaloomulikku asendit ja ebaharilikke või korduvaid või kiireid liigutusi.

Vaevused võivad olla mitmesugused, alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mille põhjusel ei saa inimene tööl käia ning nõuavad isegi haiglaravi. Krooniliste vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks ja tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus. Töötaja jaoks tähendavad need isiklikke kannatusi ja sissetuleku kaotust, tööandjale ettevõtte tootluse langemist ning riigile suuremaid sotsiaalkindlustuskulusid.

Põllu hinnangul on Qvalitase arstikeskuses viimaste aastate jooksul palju leitud pehmete kudede haigusi, mis on seotud lihaste ülepingutusega, karpaalkanali sündroomi (randme piirkonna ülekoormusest tingitud haigus) ja liigeste kahjustusega, mis on samuti tekkinud ülepingest ja sundliigutustest.

Paljusid probleeme saab tohtri sõnul vältida või vähendada nende raskusastet märkimisväärselt. Selleks tuleks järgida kehtivaid tööohutuse ja töötervishoiu seadusi ning hea tava suuniseid, mis näevad ette tööülesannete hindamist, ennetusmeetmete kasutuselevõtmist. Tihti aga ei pöörata neile piisavalt tähelepanu ja tulemuseks on kutsehaiguste pidev kasv.

Tänase rahvusvahelise ülekoormusvigastuste teadvustamise päeva eesmärgiks on rääkida erinevate tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevuste põhjustest ning kutsuda inimesi ja ettevõtteid üles pöörama rohkem tähelepanu töötervishoiu kontrollile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles