Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rahanappus eriarstiabis küünib tänavu üle 50 miljoni

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Scanpix

Haigekassa hindas Eesti inimeste ravivajadust ja oma võimalusi ning selle kohaselt kimbutab kõige suurem rahanappus  jätkuvalt eriarstiabi, kus vajalike ravijuhtude katmiseks oleks juurde vaja enam kui 50 miljonit eurot.

«Rahalised võimalused on alati vajadusest väiksemad,» tunnistas haigekassa juhatuse liige Pille Banhard. Haigekassa hinnangul  vajaks Eesti tervishoiusüsteem 67 miljonit lisaks, et katta kogu ravivajadus.

Kõige suurem vahe vajaduste ja võimaluste  vahel on eriarstiabis. «Eriarstiabis on nõudlus 57 miljoni võrra suurem võrreldes sellega, mida me oleme võimelised rahastama.  See on u 220 000 ravijuhtu,» selgitas Banhard.  Aga raha vajaksid juurde ka hambaravi ja õendusabi.

Samas ei tohiks rahapuuduse tõttu  perearsti abita keegi jääda, sest seda on rahastatud ennaktempos.  «Kui perearsti roll tänu tervisekeskustele suureneb, siis kasvavad ka ootused, mida esmatasandil saaks ja tuleks teha, ja sellevõrra peaks suurenema ka selle teenuse maht,» ütles haigekassa juht Tanel Ross.  Kui tervishoiu rahastamine kataks kogu ravivajaduse, siis Rossi sõnul oleksid Eesti tervishoiu kulutused SKTst ikkagi alla Euroopa keskmise.

2017. aastaks on planeeritud eriarstiabisse 3,2 miljonit ravijuhtu, mida on 3000 võrra enam kui mullu. Eelmisel aastal oli eriarstiabi katmata ravivajadus 74 miljonit. Eelmise aasta lõpus eraldati haigekassale 10 miljonit ennekõike kardioloogia ja neuroloogia erialadel ravijärjekordade lühendamiseks.

Haigekassa kasutas varem arstiabi vajaduse hindamisel teist metoodikat, mille järgi koostati esmalt maakondlikud ülevaated, mis liideti. Nüüd analüüsitakse esmalt elanikkonna ravivajadust tervikuna ja seejärel jagatakse nõudlus maakonniti laiali, arvestades inimeste paiknemist.

Rossi sõnul soovivad Eesti inimesed minna ravile suurematesse haiglatesse. Haiglatega sõlmitavate lepingute puhul peab haigekassa leidma tasakaalu nii inimeste soovide kui ka vajaduse vahel hoida kohalikes üldhaiglates piisav ravimaht, et tagada eriarstiabi ühtlane kättesaadavus üle riigi.

Tagasi üles