/nginx/o/2017/03/22/6480305t1h9e93.jpg)
Kuigi WHO on nimetanud Eesti nende riikide hulka, kus on suudetud leetritesse ja punetistesse haigestumine elimineerida, ei ole leetritesse haigestumise oht Euroopas sugugi kadunud.
Euroopa riigid muretsevad leetrite pärast
22. märts 2017, 16:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on registreeritud leetrite puhanguid mitmes Euroopa Liidu riigis, kirjutab terviseamet kodulehel. Näiteks Rumeenias registreeriti mullu septembrist tänavu märtsini 3446 leetrite haigusjuhtu. 17. veebruari seisuga on riigis kinnitatud ka 16 leetrite surmajuhtu. Lahkunutel oli eelnevalt kas immuunpuudulikkus või kroonilised haigused.
Austrias on sel aastal registreeritud 69 leetrite haigusjuhtu. Eelmise aasta sama aja seisuga oli neil 28 haigusjuhtu. Saksamaal on registreeritud 203 leetrite haigusjuhtu, aasta eest oli haigestunuid 326. Itaalias on haigestumus tänavuse 700 haigusjuhuga eelmise aastaga võrreldes kasvanud 230 protsendi võrra. Hispaanias on sel aastal registreeritud 35 laboratoorselt kinnitatud leetrite haigusjuhtu, neist kaks lapsed.
Belgias registreeriti 20. detsembrist 2016 kuni 8. märtsini 2017 163 leetrite haigusjuhtu Valloonias, neist 15 olid tervishoiutöötajad. Kõik haigestunud vajasid haiglaravi.
Prantsusmaal on registreeritud leetrite haigusjuhtumeid sel aastal riigi eri regioonides, enim ohustatud piirkonnas Moselles haigestus üle 50 inimese. Ungaris on ajavahemikul 21. veebruar – 8. märts registreeritud 13 haigusjuhtu tervishoiutöötajatel. Meie naaberriigi Rootsi pealinnas Stockholmis registreeriti märtsis kolm uut leetrite haigusjuhtu.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) hinnangul kulgeb leetrite endeemiline levik Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Poolas ja Rumeenias.
Eestis registreeriti 2016. aastal kaks sisse toodud leetrite juhtu, nakkus ülejäänud elanikele ei levinud. 2017. aasta esimeses kvartalis Eestis leetritesse haigestumise juhte registreeritud ei ole.
Vaktsiin leetrite vastu
Inimesed, kes ei ole leetreid põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, on leetrite suhtes potentsiaalselt vastuvõtlikud. Vaktsineerida on võimalik leetrite, punetiste ja mumpsi ehk MMR-liitvaktsiiniga. Püsikindel immuunsus leetrite vastu kujuneb kahe MMR-vaktsiini doosi manustamise järel.
Lapsi vaktsineeritakse Eestis immuniseerimiskava järgi leetrite, punetiste, mumpsi liitvaktsiini kahe annusega ühe aasta ja korduvvaktsiiniga kolmeteist aasta vanuses. 2016. aastal moodustas hõlmatus vaktsineerimisega 1–14-aastastel lastel 95,4 protsenti, korduvvaktsineerimisega hõlmatus 14-aastastel oli 91,5 protsenti.
Leetrite-vastase vaktsineerimise soovitused täiskasvanutele
- Vaktsineerida tuleks neil, kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud. Neil on soovitatav manustada MMR-vaktsiini kaks doosi vähemalt neljanädalase intervalliga.
- Isikutel, kes on vaktsineeritud ühe MMR-vaktsiini doosiga, on soovitatav korduvvaktsineerimine ühe MMR-vaktsiini doosiga.
- Inimestel, kes on sündinud ajavahemikul 1980 kuni 1992 ja vaktsineeritud kahe leetrivaktsiini doosiga, on soovitatav korduvvaktsineerida ühe MMR-vaktsiini doosiga.
- Inimestel, kes on sündinud pärast 1993. aastat ja vaktsineeritud kahe MMR-vaktsiini doosiga, pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.
Allikas: Terviseamet