Rahvusvaheline uuring: üle kolmandiku Eesti inimestest on näinud alkoholiga seotud koduvägivalda

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkohol võib põhjustada vägivaldseid konflikte.
Alkohol võib põhjustada vägivaldseid konflikte. Foto: Andriy Popov / Panther Media / Scanpix

2015. aastal osales Eesti uues üle-euroopalises alkoholiuuringus, mille eesmärk oli saada senisest rohkem teavet alkoholi tarvitamisest põhjustatud kahjude, alkoholi tarvitamise mustrite ning alkoholiga seotud hoiakute kohta.

Selgus, et 38 protsenti telefoni- ja 46 protsenti veebiküsitlusele vastanud inimestest on elanud lapse- või teismeeas koos kellegagi, kes oli üsna sage alkoholitarvitaja või tarvitas palju alkoholi, teatas tervise arengu instituut. Umbes pool küsitletutest ütles, et nende elu on kooselu sellise inimesega mõjutanud suurel määral.

Verbaalset väärkohtlemist nendega koos elanud alkoholi liigtarvitaja poolt on kogenud 39 protsenti telefoni- ja 56 protsenti veebiküsitlusele vastanutest. 33 protsenti telefoni- ja 43 protsenti veebiküsitlusele vastanutest on olnud tunnistajaks tõsisele füüsilisele vägivallale, mille on põhjustanud nendega koos elanud alkoholi liigtarvitaja. Kõige rohkem esines selliseid kogemusi Balti riikides, sealhulgas Eestis ning kõige vähem Itaalias ja Hispaanias.

Umbes kolmandik on ennast tundnud ebaturvaliselt avalikes kohtades, sealhulgas ühistranspordis kellegi teise alkoholi tarvitamise tõttu. Veelgi enam, vaadates ainuüksi tõsisemat kahju, milleks peetakse kehalisi vigastusi, suurde tülisse sattumist, sõitu joobes juhiga või joobes juhtimisega seotud liiklusõnnetusse sattumist kellegi teise alkoholi tarvitamise tõttu, on kahjusaanute osakaal keskmiselt 35 protsenti. Ka siin on Eesti näitaja võrreldes Euroopa keskmisest (20 protsenti) kõrgem, madalaim on näitaja Rootsis (kümme protsenti) ning kõrgeim Leedus (40 protsenti).

Uuring kinnitas varasemaid andmeid, et Eestis tarvitatakse alkoholi Põhja-Euroopale omasel viisil, milleks on sagedane purjutamine ehk olukord, kus tarvitatakse korraga suures koguses alkoholi. Täpsemalt, purjutamist on viimase aasta jooksul vähemalt korra kuus ette tulnud 24 protsendil telefoni- ja 35 protsendil veebiküsitlusele vastanutest. Taoline alkoholitarvitamine kahjustab nii inimest ennast kui teisi tema ümber.

13 protsenti telefoni- ja 26 protsenti veebiküsitlusele vastanutest on viimase aasta jooksul alkoholi tarvitamise tõttu vähemalt kogenud mälulünkasid. 24 protsenti telefoni- ja 35 protsenti veebiküsitlusele vastanutest on tundnud süü- ja/või kahetsustunnet pärast alkoholi tarvitamist. Koguni viis protsenti telefoni- ja seitse protsenti veebiküsitlusele vastajatest on mõnikord võtnud napsu hommikul kohe pärast ärkamist.

Alkohoolseid jooke ajendab jooma hea mõju otsimine. Inimeste hinnangul tarvitavad nad alkohoolseid jooke seetõttu, et see on lõbus, muudab peod ja üritused paremaks või neile meeldib see tunne, mis tekib pärast alkoholi tarvitamist. Umbes kolmandiku vastajate jaoks on alkohoolsete jookide tarvitamine hea toitumise üks osa. Samas nendib 85 protsenti vastajatest, et alkoholi tarvitamine ei ole tervislik ning alkoholist hoidutakse halbade kogemuste tõttu.

Suur osa vastajatest leiavad, et alkohol ei ole tavatoode ja sellele tuleb kehtestada eripiirangud. Üldiselt nõustuvad vastajad erinevaid piiranguid ette nägevate poliitikameetmetega, sealhulgas alkoholireklaami keelustamise, kõrgete alkoholihindadega, alkoholi müüvate kohtade väikese arvu ja kellaajalised piirangutega alkoholi müügil.

Uuring viidi läbi Euroopa Liidu ühismeetme (Joint Action) raames 19 riigis. Selle eesmärk oli toetada liikmesriikide ühiste prioriteetide elluviimist kooskõlas Euroopa Liidu alkoholistrateegiaga.

Eestis vastas telefoniküsitlusele 2153 ja veebiküsitlusele 1401 18.–64-aastast inimest. Telefoniküsitlus toimus 2015. aasta 3. juulist 18. augustini ja veebiküsitlus sama aasta 6. juulist 18. augustini. Inimesi värvati uuringusse rahvastikuregistri baasil ja igale uuringus osalevale põhikandidaadile oli määratud kolm asenduskandidaati.

Uuringu küsimustikus küsiti uuritavatelt järgnevate teemade kohta: hinnang heaolule, alkoholi tarvitamise sageduse ja kogus, alkoholi tarvitamise kontekst, alkoholi liigtarvitamine, alkoholi tarvitamisest tingitud tagajärjed ja probleemid, alkoholi tarvitamise või mittetarvitamise motiivid, hoiakud erinevate alkoholipoliitika meetmete kohta, lapsepõlvega seonduvad aspektid, pereliikmete kui ka teiste isikute alkoholi tarvitamise mõju, sotsiaaldemograafilised andmed. Seonduvalt soospetsiifilistest riski piirmääradest alkoholi tarvitamisel olid meestele ja naistele eraldi küsimustikud.

Küsimustik koosnes 15 erinevast alateemast kuni 145 küsimusega, millest 16 olid vabavastustega ja 129 valikvastustega. Küsimustikud olid anonüümsed (ei sisaldanud vastaja nime ega isikukoodi) ja andmeid töödeldi üldistatult (ühtki vastust konkreetse vastajaga kokku ei viidud).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles