Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Emapiimadoonor võib päästa enneaegse lapse elu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pärast analüüsimist ning õhu- ja veekindlat sulgemist rinnapiim sügavkülmutatakse. | FOTO: Toni Läänsalu

Kui vanasti toitsid ammed eelkõige rikaste perede lapsi, siis tänapäeval antakse annetusena saadud rinnapiima enneaegsetele ja haigetele lastele, kelle emal vajalikus koguses piima napib.

«Oma ema piim on lapsele parim toit,» rääkis lastearst Annika Tiit, kelle osakonna ja haigla eestvõtmisel loodi 2010. aastal Ida-Tallinna keskhaiglasse Eestis esimene ja siiani ainus emapiimapank. Kahtlemata oli doonorpiima kasutuselevõtt alakaaluliste enneaegsete laste turgutamisel äärmiselt oluline. Sellest annavad tohtri sõnul tunnistust ka 2007.–2008. ja 2011.–2012. aastal tehtud uuringud. Neist tuleb selgelt välja, et doonorpiima saanud enneaegsetel esineb tunduvalt vähem haigusi. Näiteks võib rinnapiim leevendada toitumisprobleeme ja kaitsta enneaegset last nekrotiseeriva enterokoliidi (NEK) nime kandva raske põletikulise soolehaiguse eest. Rinnapiima saavad enneaegsed lapsed hakkavad ka rutem ise sööma.

Kui pisike ilmakodanik vanemaid oma varajase tulekuga üllatab, siis ei ole tema emal sageli veel piisavas koguses oma rinnapiima, mida lapsele pakkuda. Sel juhul tulebki appi emapiimapank. Kõige esimesena antakse doonorpiima väga varakult sündinud enneaegsetele lastele, seejärel nende suurematele saatusekaaslastele. Kui haigla varud võimaldavad, saavad seda väärtuslikku toitu ka õigel ajal sündinud haiged lapsed ja beebid, kes on küll ajalised, kuid liiga väikese sünnikaaluga. Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) saavad esmase toiduna rinnapiima kõik väga enneaegsetena sündinud lapsed. 88 protsenti saavad haiglast lahkudes üksnes oma ema rinnapiima.

Annika Tiit on veendunud, et oma ema rinnapiim on vastsündinule parim toit. Foto: Toni Läänsalu.

Vajaliku piima kogused on tavainimese toiduportsjonitega võrreldes imepisikesed. Näiteks vajab ühekilone laps ööpäevas rinnapiima ligikaudu 10–15 milliliitrit. Lapse kasvades need kogused tasapisi suurenevad. Kui vereülekannete puhul on olulised veregrupp ja reesusfaktor, siis rinnapiimaga on pisut lihtsam – igale lapsele sobib põhimõtteliselt iga rinnapiim. Üks oluline põhimõte piima kohta otsuse tegemisel siiski on: mida väiksem laps, seda rammusam on talle antav rinnapiim.

Range kontroll

Rinnapiimapanka kogutav piim saadakse vabatahtlikelt annetajatelt, kellel endal jääb rinnapiima üle. Selleks tuleb täita ankeet ja tulla sellega Ida-Tallinna keskhaiglasse, kus terviseankeet vaadatakse veel kord üle ja rinnapiimadoonori sobivuses veendumiseks võetakse talt ka vereanalüüs. See on Tiidu sõnul hädavajalik, sest rinnapiimaga võivad levida HIV, B- ja C-hepatiit, süüfilis ja inimese T-lümfotroopne viirus (HTLV). Selle vältimiseks läbibki doonor range kontrolli.

Rinnapiimadoonoriks võivad olla üksnes terved imetavad naised, kelle laps on noorem kui kuus kuud ja kellel jääb piima üle. Pärast tervisekontrolli läbimist antakse tulevasele doonorile koju kaasa tarvikud, mille abil saab piima rinnast spetsiaalsesse kogumiskotti pumbata. Kui see on tehtud, kirjutab naine kotile oma doonori koodi ja kuupäeva ning paneb selle sügavkülmikusse. Seejärel toob ta piima endale sobival ajal termokotiga haiglasse, kus seda põhjalikult kontrollitakse. Kui doonorpiimas on tervist ohustavaid baktereid, siis seda kasutada ei tohi ja see hävitatakse. Tavaliselt on rinnapiim siiski haigusekitajatest puhas, see pastöriseeritakse, suletakse õhu- ja veekindlalt ning sügavkülmutatakse –24–28 °C juures. «Väga oluline on, et rinnapiim oleks pumbatud, mitte käsitsi lüpstud, sest muidu võib sinna nahalt sattuda liigselt nahal leiduvaid baktereid,» rõhutas Tiit.

See, et rinnapiima peab ise haiglasse tooma, ei ole Tiidu sõnul seni veel doonoreid heidutanud. «Kui naine ise ei saa tulla, siis toob tema piima ära näiteks abikaasa. Meile on piima toodud ka väikestest, Eesti teises otsas asuvatest kohtadest,» rõõmustas tohter. Kõige kaugemal elav doonor on ITKsse rinnapiima toonud Kilingi-Nõmmelt Pärnumaalt. Tiit lisas, et mõnedes riikides, kus rinnapiimapangad tegutsevad juba väga kaua, näiteks Itaalias, käivad haiglad piimal ka ise autoga järel, kuid Eestis kahjuks sellist võimalust veel ei ole.

Soov lapsi aidata

Veel hiljuti oli üks ITK rinnapiimadoonoritest ka Angela, kellel sündis septembris esimene laps. «Kui paljud teised naised on hädas sellega, et neil on rinnapiima vähe, siis minul oli seda üle,» meenutas ta. «Kui kuulsin Facebooki beebigrupist, et annetatud rinnapiim läheb enneaegsetele titadele, siis oli otsus küps. Viibisin ka oma lapsega ühe päeva haiglas intensiivraviosakonnas ja nägin seal pisikesi enneaegseid. Eluks ajaks jäid need pisikesed silmakesed meelde,» lisas ta. Angela sõnul annab rinnapiima annetamine talle võimaluse ka nii-öelda saatusele tänulik olla selle eest, et tema enda laps on terve ning väga heas mõõdus ja kaalus.

Varem ka doonorina verd andnud Angela sõnul oli rinnapiimadoonorlus lihtne ja mugav. «Pumpasin piima ühe korra päevas, korraga 160–180 milliliitrit ja panin selle sügavkülma. Kord nädalas lapsega jalutamas käies viisin piima ITKsse,» kirjeldas ta. Selleks et ennast imetamise ajal hästi tunda ja et ka rinnapiim oleks täisväärtuslik, toitub Angela enda sõnul üksnes tervislikult, alkoholi ei joo, kuid see-eest vett tarbib tavalisest veelgi rohkem.

Rinnapiima annetas Angela seni, kuni tema pisipoeg oli viie ja poole kuu vanune. Selle aja jooksul annetas ta enda arvutuste järgi ligikaudu 16 liitrit rinnapiima. See on väga suur kogus, sest keskmiselt annetab üks doonor kokku 5,5 liitrit piima.

Kõige olulisem on tohter Tiidu sõnul siiski soov lapsi aidata. «Vahel küsitakse mult, kas korraga sajast milliliitrist piimast jätkub,» rääkis lastearst, ja lisas, et jätkub kindlasti, juhul kui doonor lapse imetamise ajal regulaarselt piima annetab. «Meie jaoks on iga kogus tähtis. Sajast milliliitrist piimast võib päevas abi saada kuni kümme enneaegset last,» rääkis ta. Ligikaudu kolmandik rinnapiimadoonoritest on enneaegsete laste emad, kelle abi on Tiidu sõnul eriti kiiduväärt, sest nad leiavad võimaluse aidata teisi oma lapse kõrvalt, kelle ellujäämine ei pruugi esimestel elunädalatel kindel olla.

Ei midagi uut

Esimene rinnapiimapank loodi juba 1909. aastal Viinis ja pärast seda on emapiimapankasid asutatud kõikjal maailmas. Praegu on Euroopas peaaegu 160 kõigile nüüdisaja nõuetele vastavat emapiimapanka. Ligi 30 pangaga Rootsis on rinnapiima annetamine koguni nii populaarne, et sageli on piimapangad pilgeni täis. Selle tagajärjel on hakanud eraisikud rinnapiima ka ise müüma. Osta aga internetist haiglas kontrollimata rinnapiima on Tiidu sõnul siiski väga riskantne tegevus ning võib tõsiselt ohustada lapse tervist.

Enne kui lapsele doonorpiima antakse, küsitakse selleks alati vanemate nõusolekut. Tiidu sõnul ei ole veel kordagi juhtunud, et lapse ema oleks võimalusest keeldunud. «Meil on väga hea meel, et vanemad on aru saanud, mis on nende lapsele parim,» rääkis tohter.

Doonorpiima loovutajaks sobib üksnes naine, kes

  • ei suitseta ega kasuta nikotiinpreparaate (-nätsud, -plaastrid, põsktubakas)
  • ei tarbi sageli alkoholi
  • ei ole praegu ega ka kunagi varem tarbinud uimasteid ja narkootilisi aineid
  • ei ole saanud viimase 12 kuu jooksul vereülekandeid
  • ei ole lasknud siirata kudesid või organeid viimase 12 kuu jooksul
  • ei ole tätoveerinud või augustanud oma keha viimase 12 kuu jooksul
  • ei ole taimetoitlane (vajalik konsulteerimine emapiimapanga vastutava arstiga)
  • ei ole viimase 12 kuu jooksul olnud vahekorras seksuaalpartneriga, kes võib kanda HIV-, HTLV- või hepatiidiviirust või kes on kasutanud süstlanõela narkootiliste ainete süstimiseks
  • ei ole mõne kroonilise infektsiooni nagu HIV, HTLV, B- või C-hepatiit, malaaria või tuberkuloos kandja
  • ei ole saanud vähiravi viimase viie aasta jooksul
Tagasi üles