Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Erakordselt raske hooaeg: gripp on nõudnud 43 inimese elu

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Grippi on surnud tavapärasest ligi poole rohkem inimesi. | FOTO: PantherMedia / Scanpix / Alessandro Storniolo

Kui varasemate aastate gripisuremus on jäänud Eestis 20-22 surmajuhu juurde, siis sel hooajal on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 43 inimest.

Surjad olid vanuses 7 kuud kuni 95 eluaastat, surnute mediaanvanus oli 79,5 aastat, teatas terviseamet.

«Kui võrrelda käesolevat hooaega eelmistega, siis on selle hooaja haiglaravi vajanute andmed ületanud juba praegu kõikide varasemate hooaegade näitajaid,» ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova.

Möödunud hooajal, kui valdavaks gripiviiruseks oli A(H1N1)pdm09, kulges haigus raskemalt laste hulgas, kes moodustasid pea poole kõikidest haiglaravi vajanutest. Sel aastal ringluses olev gripiviirus A(H3N2) on toonud kaasa palju raskeid haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas.

Terviseameti andmeil on sel hooajal vajanud gripi tõttu haiglaravi 1363 inimest. Hooajal hospitaliseerimist vajanud patsientidest 73 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised, kelle haiglaravi kestvuseks oli  keskmiselt 13,8 päeva. Intensiivravi on gripi tõttu vajanud sel hooajal kokku 105 inimest. Keskmine intensiivravi kestus oli 9 päeva.

Raskete gripijuhtude ülevaade

Kuni 15 aastastest lastest on hooajal gripi tõttu intensiivravi vajanud kolm last. Lastest üks suri, tegu oli 7- kuuse imikuga, kes oli väidatavalt eelnevalt terve ja enne haiglasse sattumist olnud kaks päeva kõrge palavikuga kodus.

Vanusrühmas 18–64 eluaastat vajas gripi tõttu intensiivravi 19 inimest. Ühest raskendavat riskifaktorit ei saa välja tuua, kuna kaasnevad haigused olid mitmekesised: viiel patsiendil olid kopsuhaigused, neljal juhul oli tegu alkoholisõltlastega, kolmel haigestunul olid lisaks kardiovaskulaarsed haigused, kolmel onkoloogilised, üksikute juhtudena esinesid veel   endokrinoloogilised ja geneetilised haigused. Kahe inimese puhul andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid. Selles vanusrühmas suri kolm inimest.

Vanusrühm 65 ja enam on intensiivravi vajanud 83 inimest. Kõik kuulusid gripi suhtes riskirühma nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. Põhiliseks riskifaktoriks on südameveresoonkonna haigused (53 inimesel ehk 64,6 protsendil), neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 22 patsiendil, 33 patsiendil lisandus  üks või kaks muud patoloogiat. Esikohal olid krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogilised probleemid, neerupuudulikus ja diabeet. Informatsioon kaasuvate haiguste kohta puudus 12 inimesel, sest nad sattusid intensiivraviosakonda juba üliraskes seisundis ja nad kõik surid.

Selle hooaja eripäraks võiks lugeda hooldekodudest intensiivravi osakonda sattunute kõrget arvu. 17 inimesest, kes sattusid intensiivravisse hooldekodudest surid 12.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu surnutest keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud, kuigi on teada, et õigeaegne gripivastane vaktsineerimine aitab ära hoida tõsist haigestumist ja vähendab oluliselt grippi suremust. Õige aeg gripivastaseks vaktsineerimiseks on oktoober ja november. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vanemaealiste, vanuses 65 ja enam inimeste vaktsineerimisele.

Nädala ülevaade

Möödunud, 13. nädalal (20.–26.03.2017) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4128 inimest, haigestunutest üle 51 protsendi olid lapsed. Haigestunute üldarv pisut tõusis, kuid see ei olnud seotud gripiviirustega.

Grippi haigestumus on jätkuvalt langustrendis. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata madalaks, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse endiselt üle Eesti.

Sel nädalal said laboratoorse kinnituse 20 gripiviirust, neist viis olid A- ja 15 B-gripiviirust. A-gripiviiruse kõrval ringlusesse tulnud B-gripiviirus on väiksema levikupotentsiaaliga ja suurt haigestumuse tõusu reeglina kaasa ei too. Gripilaadsete haigestumiste arv on valdavalt seotud RS-viirusega (60 protsenti).

Tagasi üles