Entomoloog Uno Roosileht rääkis ETV hommikusaates «Terevisioon», et Eestis kestab puugihooaeg tavaliselt aprillist oktoobrini, puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 5 kraadi.
Puugid ronivad peagi välja verd jahtima
23. märts 2011, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda, et aastate jooksul on puukhaiguste diagnoosimine märgatavalt kasvanud, võib Roosilehe sõnul selgitada asjaoluga, et varem põdesid inimesed haiguse kergemad vormid kodus ära ega kippunud kohe arsti juurde. «Aga nüüd võetakse vereproovid ja fikseeritakse ära, et tegemist oli näiteks puukentsefaliidi kerge haigusvormiga. Ja sellest see rohkus,» lisas ta.
Eestis elab nelja liiki puuke. Haigusesiirdajatena on aga tähtsad kaks liiki – laanepuuk ja võsapuuk. Roosilehe sõnul on laanepuuk rohkem idapoolse levikuga ja võsapuuk vastavalt läänepoolse või Euroopa levikuga. Näiteks Tartumaa metsadest või Alutaguselt on suurem tõenäosus saada laanepuuk. Laanepuuk ei ole entomoloogi sõnul veel jõudnud saartele, vähesel määral on neid täheldatud vaid Hiiumaal. «Aga kui me Saaremaalt saame puugi külge, siis on tegemist võsapuugiga,» möönis Roosileht.
Mehe sõnul on looduses puuke kõikjal, küll aga võib neid olla veidi vähem näiteks palumännikus või mererannas. Möödunud talve kohta ütles putukate uurija niipalju, et see oli hea talv kõigile pisikestele elukatele ja putukatele. «Puugid ootavad lihtsalt lume kadumist ja siis nad kohe väljas ongi,» ütles ta.
Veel selgitas Roosileht, et puugirohkus ei tulene niivõrd talvest, vaid eelnevatest aastatest: «Kas nad suutsid hästi muneda, kas siis olid vanemad puugid edukad vere hankimisel ja munade paigutamisel? Puugid on hästi viljakad – üks emane muneb kuni 3000 muna, aga neil on ka kadusid palju.»
Miks aga varem ei räägitud väga puukidest ja puugihaigustest? Entomoloogi sõnul levis laanepuuk Eestisse alles 50. aastatel, võsapuuk oli juba varemalt, ent borrelioos levis Eestisse alles 80. aastatel. Esimene entsefaliidijuhtum registreeriti 1950. aastal Järvseljal.