Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suur ülevaade: kes meid ravivad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Eesti inimestel on põhjust muret tunda – ligi veerand arstidest on pensioniealised, vanemaealiste arstide osakaal kasvab lähiaastatel veelgi.

2015. aasta novembris oli rohkem kui neljandik Eesti tervishoiusüsteemis töötavatest arstidest pensioniealised, selgub Tervise Arengu Instituudi koostatud statistikast. Peaaegu pool arstidest olid vanemad kui 55 eluaastat. Neljateistkümne aasta pärast jõuab 45 protsenti praegustest arstidest pensioniikka.

Igal aastal jõuab pensioniikka keskmiselt 123 arsti, sealhulgas keskmiselt 36 perearsti ja 87 eriarsti.

Kõige suurem probleem on perearstidega. 2015. aastal töötas Eestis 934 perearsti ja nende keskmine vanus oli 54. Perearstide seas on vähe nooremaid arste, sest suurem osa noori soovib saada eriarstiks. Noori arste ongi kõige enam haiglates.

Palk

Ligi neljandik arstidest töötab mitme tööandja juures. Iga neljas arst töötab üle täiskoormuse. 40 protsenti arstidest töötas 2015. aasta novembris osalise koormusega. Enamik neist on eakamad arstid.

Perearstidest töötab viiendik osalise koormusega. Osalise koormusega töötamine on põhjendatav graafikupõhise ja välismaal töötamisega ning pensioniealiste arstide suure osakaaluga.

Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eestis ühe arsti kohta kolmandiku võrra vähem õdesid. See tõstab arstide töökoormust.

Arstide keskmine kuupalk varieerub tööandja liigi lõikes. 2016. aastal oli arstide keskmine kuupalk koos lisatasudega 2471 eurot. Riigi keskmist palka ületab see enam kui kaks korda. Lisatasud moodustavad arstide kogukuupalgast keskmiselt viiendiku.

Tohtriks piiri taha

Eesti tervishoiutöötajatele hakati välismaal töötamiseks kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendeid välja  andma 2004. aastal. (Sel aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga - toim.)  Siis väljastas terviseamet arstidele kõige suurema arvu (284) tõendeid. Järgneval viiel aastal jäi väljastatud tõendite arv alla saja, majanduskriisi aastatel 2009–2011 see kasvas jälle.

Aastatel 2012−2016 hakkas väljastatud tõendite arv vähenema. Kokku on aastatel 2004−2015 väljastatud välismaal töötamiseks 1365 tõendit. Kõige enam on väljastatud tõendeid üldmeditsiini erialal töötamiseks.

Arstide välismaal töötamise soovi vähenemise üheks põhjuseks võib olla uue tervishoiutöötajate kollektiivlepingu sõlmimine.

2013. aasta märtsist kehtestati arstide miinimumtunnitasuks 7,16 euro asemel 8 eurot ja 2015. aastast sõlmitud lepinguga 9 eurot. Alates 2016. aastast kehtib leping, mis kehtestab arstide miinimumtunnitasuks 10 eurot. 2015. aasta lõpu seisuga oli tervishoiutöötajate registrisse kantud arstidest 14 protsendil kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõend. Neist 84 protsenti töötas 2015. aasta novembrikuus Eesti tervishoiusüsteemis. Seejuures ligi pool töötab kodumaa tervishoiusüsteemis vähemalt täiskoormusega, mis viitab, et suure tõenäosusega nad töötavadki ainult Eestis.

Võrreldes 2012. aastaga on nende arstide osatähtsus, kes on registrisse kantud ja võtnud kutsekvalifikatsiooni tõendi, jäänud samale tasemele.

Tagasi üles