/nginx/o/2017/04/10/6537635t1h0e97.jpg)
Motoriseeritud «ülikond» exoskeleton paneb kandja puusad ja põlved liikuma väikeste mootorite abil, mis ühendatud tavaliste ortoosidega.
Pea 40 000 eurot maksev Exoskeleton võimaldab halvatul kõndida
/nginx/o/2017/04/28/6602463t1hb9e0.jpg)
10. aprill 2017, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skeleti kandja kontrollib oma jalgade liigutusi ning võib kõndida kiirusega 2 km/h vajutades karkude sisse paigutatud nuppudele. Kergeimad exoskeletonid ehk välisskeletid kaaluvad 12 kg ringis ning neid saab kohaldada kandja kasvuga. Süsinikkiust ja hääletult liikuval seadmel on kaasas seljakott patareidega, mis peavad vastu kaheksa tundi. Kandja kasutada on ka mobiiliäpp, mille abil saab jälgida patsiendi kõnniandmeid.
Ühte sellist kasutab ka näiteks BMX –jalgratta õnnetuses vööst allapoole halvatuks jäänud Steven Sanchez, kes esmakordselt seadet proovides ratastoolist välja astus ja poole tunni pärast juba sellega kõndis. Nüüd reisib ta mööda ilma ringi ning tutvustab kas haiguste või õnnetuste tõttu liikumisvõime kaotanud inimestele exoskeletoni võimalusi. Põhiliselt sobibki exoskeleton seljaajuvigastusega patsientidele, kes selle abil jälle jalule saavad.
Exoskeletoni kasutamine annab inimesele võimaluse vältida ratastoolis istumisega kaasuvaid tervisehädasi ja ja hoida keha loomulikus püstasendis.
Allikas: Technology Review