Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti arstid ähvardavad 15. maist alustada streiki

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Sügisel korraldasid meedikud üleriigilise hoiatusstreigi. | FOTO: Sille Annuk

Kolm Eesti tervishoiutöötajate ametiliitu tõdesid streigikomitee koosolekul, et töörahu säilitamiseks on jäänud vähe võimalusi ning streigi alguse kuupäevaks määrati 15. mai. Ettevalmistused töö peatamiseks haiglates käivad.

Valitsus ei ole täitnud oma lubadusi suurendada tervishoiu rahastamist, mistõttu peavad patsiendid ka edaspidi leppima üha pikenevate ravijärjekordadega ja operatsioonide edasilükkamisega, teatasid streigikomitee kokku kutsunud Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ning Eesti Õdede Liit.

«Tänavu on tegelikust ravivajadusest katmata üle 70 miljoni euro ja rahastamata jääb rohkem kui 200 000 patsiendi ravi. Plaanilise arstiabi kättesaamatus suurendab haigete kannatusi ja tekitab ülekoormust kiirabis ning erakorralise meditsiinis. Ravijärjekordadest tingitud hilinenud ravi tõttu on töövõimetushüvitiste kulud  sel aastal viiendiku võrra kasvanud. Seega tekitab näiline kokkuhoid hoopis suuremaid kulusid,» kirjutasid tervishoiutöötajad oma avalduses.

Peaminister Jüri Ratas kinnitas tervishoiutöötajatele juba möödunud aasta detsembris, et tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse lahenduste väljatöötamine on lõpusirgel ja valitsus langetab vajalikud poliitilised otsused sel kevadel. Tervishoiutöötajatele lubati, et otsused tehakse 11.aprillil.

Tervishoiusektor toetab tervise- ja tööministri kava hakata maksma riigieelarvest mittetöötavate pensionäride eest ravikindlustusmaksu, mis annaks stabiilse lisarahastuse arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Rahandusminister Sven Sester on kogu aeg selle ettepaneku vastu olnud, eile taas otsustamata jätmine näitab, et inimeste tervis ei lähe korda ka teistele koalitsioonipartneritele IRList ja Keskerakonnast.

«Väga kahju, et peaminister ei pea oma sõna,» ütles Tartu arstide liidu esimees Jaan Sütt. Ta lisas, et tervishoiusektor on pidanud ligi poolteist aastat läbirääkimisi, teinud kompromisse ja leppinud terviseministriga kokku ühised eesmärgid, et patsiendid saaksid õigel ajal vajalikku ravi, kuid valitsuselt pole peale katmata lubaduste endiselt mitte midagi.

Tervishoiutöötajad on endiselt valmis koostööks, kui valitsus leiab poliitilist tahet patsientide ravivõimaluste parandamiseks.

«Tervishoiutöötajatele antud lubaduse järgi pidi valitsus tervishoiu rahastamise suurendamise otsused tegema hiljemalt eile. Seda ei toimunud,» ütles  arstide liidu esindaja Katrin Rehemaa.

Valitsus arutas esmaspäeval ja teisipäeval muuhulgas ka tervishoiu rahastamist, kuid otsust ei langetatud.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tutvustas märsti keskel valitsusele tervishoiu rahastamise päästeplaani. Tema välja pakutud eelmine kavand jäi eelmises, reformierakondlase Taavi Rõivase juhitud valitsuses tolmu koguma ja sisulise aruteluni ei jõudnud. Ossinovski tegi ettepaneku, et riik hakkaks eakate eest tasuma sotsiaalmaksu, kuid rahandusministeerium oli selle vastu. Rahandusministeeriumil on olemas oma variant tervishoiu rahastamiseks, kuid seda pole seni avalikustatud.

Pärast arstide streiki 2012. aastal sõlmitud kollektiivleping kehtis 2016. aasta lõpuni. Kuigi palganumbrite ning töökoormuse vaidlustel õnnestus kokkuleppele jõuda, lükkasid meedikud riikliku lepitaja tehtud pakkumise tagasi ja nad nõudsid riigilt lisagarantiisid, et lähiaastatel suurendatakse tervishoiu rahastamist. Tänavu on Eestis eriarstiabi katmata ravivajadus u 60 miljonit eurot.

Haigekassa arutas vahepeal, kas jagada meedikute palgatõusuks planeeritud ligi 24 miljonit mujale, kuid otsustati ära oodata valitsuse seisukoht lisaraha saamiseks.

Tagasi üles