Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kardioloog selgitab: kuidas mõjutab suhkur südant?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Piirata tuleks nende toitude söömist, millele on lisatud suhkrut. | FOTO: PantherMedia / Scanpix / Jiri Hera

Suhkrutega liialdamine on üks võimalik ülekaalu tekkepõhjus ja võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ning diabeeti haigestumise riski.

Liigne lisatud suhkur toidulaual toob sageli lisaks ülekaalule kaasa ainevahetushäired, kõrge vererõhu ja diabeediohu, kirjutab Terviseinfo. Südamehaiguste, diabeedi ja vähkkasvajate ennetamiseks on soovituslik vähendada lisatud suhkrute tarbimist alla kümne protsendi päevasest soovituslikust koguenergiast. See teeb alla kümne teelusikatäie lisatud suhkruid päevas.

Kui suur vööümbermõõt viitab rasvumisele?

Soovituslik vööümbermõõt on naistel alla 80 cm ja meestel alla 94 cm. Haiguste mõttes kõrgeks riskiks loetakse väärtusi meestel üle 102 cm ja naistel 88 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe on meestel üle ühe ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele. Kui vööümbermõõt on liiga suur või vöö- ja puusaümbermõõtude suhe ei vasta soovitusele, siis pöördu arsti poole, et teha vereanalüüs kontrollimaks oma veresuhkru ja kolesterooli taset ja arutada võimalike terviseohtude üle. Üks surm viiest on seotud rasvumisega kaasuvate haigustega.

Lisatud suhkrutega liialdamine võib avaldada mõju ka seedesüsteemile ja tekkida võivad ainevahetushäired, mis omakorda võib põhjustada ülekaalu. Samuti võib see tekitada vererõhu tõusu.

Südamehaiguste, diabeedi ja vähkkasvajate ennetamiseks on soovituslik vähendada lisatud suhkrute tarbimist alla kümne protsendi päevasest soovituslikust koguenergiast. See on alla kümne teelusikatäie lisatud suhkruid päevas. Süüa tuleks väiksema lisatud suhkrute sisaldusega toite, piirata magusate jookide ja maiustuste tarbimist. Lisatud suhkrud tohivad anda maksimaalselt kümme protsenti, ideaalis viis protsenti soovituslikust päevasest energiast. Näiteks keskmise terve inimese puhul päevase energiavajadusega 2000 kcal oleks see vastavalt 50 (10 teelusikat) või 25 grammi (5 teelusikat).

Liigne lisatud suhkrute ja magusa tarbimine mõjutab maksatööd. Lisatud suhkrut sisaldavatest toitudest saadav suhkur jõuab imendumisel esmalt maksa ja seejärel vereringesse. Toimub kiire veresuhkrusisalduse tõus. See sunnib organismi kiirelt reageerima, sest kõrge veresuhkrutase on organismile ohtlik. Selleks, et veresuhkru tase langeks, hakkab kõhunääre ehk pankreas kiirelt tootma insuliini. Mida suurem suhkrusisaldus veres on, seda rohkem ja intensiivsemalt insuliini toodetakse. See käivitab omakorda terve hulga protsesse – näiteks halveneb veresoonte võime lõõgastuda, suureneb põletikuoht, veri muutub paksemaks ning tekib trombioht. Insuliini tootmine ei peatu kohe, kui veresuhkrutase normaliseerub. See aga tekitab omakorda liiga madala veresuhkrutaseme, tekib väsimus, uimasus, ärrituvus ja keha saadab signaali, et tal on vaja kiirelt uut kogust suhkrut. Tekib magusaisu.

Pidevalt kõrge veresuhkru tase mõjutab veresooni, pannes nende lupjumisprotsessi tunduvalt kiiremini käima. Kõrgem veresuhkru ja insuliini tase esineb 2. tüüpi diabeeti põdevatel ja metaboolse sündroomiga patsientidel. Neil tekib hüpertensioon ja düslipideemia, suurem trombioht ja oluliselt kiirem arterite lupjumine.

Mida teevad suhkrurikkad joogid?

Uuringud on näidanud ka seost lisatud suhkruga jookide liigtarbimise ja vere kolesteroolitaseme tõusu vahel. Erinevate uuringute tulemustest võib järeldada, et sagedasel lisatud suhkruga jookide tarbimisel võib vererõhk tõusta. Lisatud suhkruga jookide suures hulgas tarbimine võib tõsta 2. tüüpi diabeedi tekkeriski.

Fruktoosi tarbimist on seostatud kaalutõusu ja insuliiniresistentsusega. Fruktoosil on küll madal glükeemiline indeks (iseloomustab veresuhkru taseme tõusu kiirust võrreldes puhta glükoosiga), kuid erinevalt glükoosist muudetakse fruktoos maksas eelistatult lipiidideks. Tuleks hoiduda suurte koguste fruktoosi kestvast tarbimisest. Fruktoosi sisaldavad rohkelt näiteks fruktoosi-glükoosisiirup, glükoosi-fruktoosisiirup, mesi, osad müslid ja müslibatoonid, kuivatatud datlid, rosinad.

Soovitused

  • Magusate näkside asemel söö puu- ja köögivilju, nendest saad lisaks võimalikule väikesele kogusele suhkrutele ka vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid
  • Söö rohkem kiudaineterikast toitu (täisteratooted, köögiviljad)
  • Tarbi vähem magustatud jooke, maiustusi ja magusaid valmistoite
  • Liigu vähemalt 30 minutit päevas
  • Jää soovitatud päevase toiduenergia piiridesse
  • Loe toidupakendite märgistust
  • Jälgi tervisenäitajaid regulaarselt (kehakaal, vererõhk, kolesterooli- ja veresuhkru tase)
Tagasi üles