Kas Komodo varaani veres leidub võti uueks antibiootikumiks?

Külli Haav
, terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks Komodo varaani omavahel võitlemas
Kaks Komodo varaani omavahel võitlemas Foto: SCANPIX

Maailma suurima roomaja Komodo varaani veri sisaldab olulist ühendit, mis teadlaste arvates võib ravida haavanakkusi, vahendab BBC.

Nimelt sisaldab roomajate sülg palju erinevaid mürgiseid baktereid, mis varaani ennast ei mõjuta, kuid kelle abil komodo varaan jahti peab. Nimelt hammustab ta oma saaklooma ja ootab, kuni bakterid looma tapavad. Teadlased USAS asuvast George Mason ülikoolist lõid aga sünteetilise ühendi, mis põhineb varaani veres leiduval antimikroobse toimega molekulil. Katsetades hiirtel avastasid nad, et see aitab nakatanud ja põletikulistel haavadel paraneda. Tulevikus võib ühendist saada toota antibiootikumi, mis aitab ka multiresistentsete haigusetekitajate vastu.

Komodo varaanidel, kes elavad Indoneesias viiel saarel, kasvab suus enam kui 80 erineva tüvega bakterit, sealhulgas mõned neist põhjustavad veremürgitust või sepsist. Kuna roomajate endiga midagi ei juhtu, oletatakse, et nad on ohtlikele bakteritele immuunsed.

Juhib Monique van Hoek’i juhitud meeskond avastas, et verest leitud molekuli baasil loodud sünteetiline ühend DRGN-1 töötas hästi kahe „superbakteri“ (Pseudomonas aeruginosa ja Staphlyococcus aureus) tüve vastu. Need kaks on eriti tugevad ja raskelt ravitavad, kuna moodustavad kokku kleepudes kolooniaid ning avaldavad antibiootikumidele tugevamat vastupanu kui üksikud bakterid. Uurimisgrupp leidis, et ühend DRGN-1 aitab haavandil kokku kasvada nii antimikroobse toime kui naharakkude mõjutamise kaudu .

Kuigi praeguseks on ühendit testitud ainult hiirtel ja ainult kahe bakteritüvega, usuvad teadlased, et seda tuleks edasi uurida ning sellest võiks haavaravis palju kasu olla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles