Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Perearst Merilind otsib 352 miljonit, mis tervishoiu rahastamisel puudu

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eero Merilind | FOTO: Liis Treimann

Kui tervishoiule minevaid summasid võrrelda protsendiga SKPst, selgub, et Eesti tervishoid on pikalt alarahastatud. Et meie inimestele anda paremaid tervishoiuteenuseid, tuleb leida orienteeruvalt 352 miljonit, mis täna puudu. Nüüd hakatakse järk-järgult otsima, et kuidas protsent-protsendi haaval rahastust tagada, räägib Eero Merilind.

Kui EL riikides on tervishoiukulud 8-9 protsenti SKP-st, siis Eestis oli Statistikaameti andmetel 2015. aastal protsent 6,5 ehk 1321 miljonit eurot. Kui soovime Eesti inimestele EL riikidega sarnaste võimalustega tervisehoiusüsteemi, siis tuleks tervishoiukulude osatähtsust SKP-st suurendada. Võttes näiteks 2016. aastal soovitavaks tasemeks 8% SKPst, mis oli 20 916 miljonit, teeb see 1673 miljonit eurot ehk 352 miljonit eurot rohkem kui 2015. aasta tulemus.

Sageli räägitakse, et kui palju on raha tervishoiusüsteemist puudu, kuid Eero Merilinnu sõnul oleks vaja algatada diskussioon, et millist tervishoiusüsteemi vajame.

«Tegelikult peaks riiklikul tasemel kokku leppima, missugust tervishoiumudelit Eesti tahab ja jõuab üleval pidada – turumajandusel põhinevat USA süsteemi, riiklikku süsteemi nagu Inglismaal, Bismarcki oma, kus erinevad haigekassad võitlevad patsientidele parimate tingimuste eest nagu Saksamaal või kõikide nende erinevate süsteemide kogumit,» ütleb Merilind.

Alles siis, kui alused valitakse ära, saab arutada, kuidas rahastada. Kas suurendatud maksudest, 24-miljonilisest suhkrumaksust või millistest katteallikatest täpsemalt.

Tervishoiusüsteem peab arvestama pidevalt muutuvate andmetega, leiab Merilind: «Muutuvad ju nii struktuurid kui haiguste pilt – tänu heale ennetustööle südameveresoonkonnahaiguste ja ka mõnede kasvajate nagu rinnavähk ja papilloomviirus arvud vähenevad». Vanemate inimeste arv on selgelt suurenemas ja kui me ei muuda oma tervishoiusüsteemi nii, et õiged inimesed saavad õigel ajal ravitud, siis Merilinnu sõnul probleem jätkub ja kasvab. Ka haige inimese kodune hooldaja on riigile puudujääv maksumaksja. Süsteem tuleb üle vaadata, et erakorralisele ja haiglaravile poleks ummikut tekitavaid sundseisu ja ülekoormatust.

«Samuti oleks huvitav teada, miks sai Eestis aastaid tagasi valitud praegune haigekassa süsteem, kus makstakse ainult ravikindlustatute eest, kuigi oleks võidud ka esmatasandi abi kõigile kättesaadavaks teha,» küsib Merilind. Nii ei saa ravikindlustamatud praegu ei perearsti ega eriarsti juurde.

Kas jätkatakse süsteemi alustega nii, nagu need on või muudetakse põhimõtteid, on Merilinnu jaoks põhiküsimus ning kui see selge, saab alles rääkida, kuhu me tahame minna ja kuhu raha panna.

Tagasi üles