Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Galerii: suurhaiglas avati Eestis ainulaadsed perepalatid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kui seni on enne õiget aega või terviseprobleemidega sündinud lapsed olnud kõigis Eesti haiglates ühises intensiivravipalatis, siis täna avatakse Lääne-Tallinna keskhaiglas Balti riikide esimesed palatid, kus peredel on võimalus intensiivravi vajava lapsega pidevalt omaette koos olla.

«See on Eesti tervishoius kindlasti uus paradigma,» rääkis Pelgulinna sünnitusmaja juhataja Piret Veerus. Palatid, kus pere saab olla koos ka terviseprobleemidega lapsega, on seni tavalised näiteks Norras, Rootsis ja Ameerika Ühendriikides, kuid ka Soome esimesed moodsad vastsündinute intensiivravipalatid avati Helsingi haiglas alles selle aasta 28. veebruaril. Varem olid enneaegsete ja haigete lastega samas ruumis kogu aeg ka teised pered ja lapsed.

«Oleme teinud väga julge sammu, sest personalile on see suur väljakutse. Nad ei ole harjunud tegema invasiivseid protseduure nii, et beebi kõrval on kogu aeg vanemad, kes küsivad, muretsevad ja võib-olla ka segavad vahele,» selgitas Veerus.

Tema sõnul näitab teiste riikide kogemus, et vanematega ühes palatis viibivate laste ravitulemus on tunduvalt parem. Nad saavad tavaliselt haiglast rutem välja ja neile tuleb teha vähem protseduure, mistõttu on ka ravikulud väiksemad. Veelgi olulisem on tohtri arvates aga see, et sellised lapsed saavad rahvusvaheliste uuringute kohaselt ka hilisemas elus paremini hakkama.

Emadel, kes saavad algusest peale lapsega koos olla, on vähem sünnitusjärgset depressiooni ja nad imetavad last kauem. Vähem on ka peresiseseid probleeme, sest pere õpib kiiremini hakkama saama lapsega, kes vajab erilist tähelepanu.

«Vanemad õpivad lapse eest hoolitsema juba siis, kui tal on juhtmed ja kanüülid küljes. Nad õpivad lapse mähkmeid vahetama, teda toitma, rinnale panema ja nende emotsionaalne side lapsega paraneb ning nad tunnevad end ravimeeskonna täisväärtusliku osana,» selgitas Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonna juhataja Pille Saik. Perepalatis olevatel lastel on tema sõnul ka vähem nakkushaigusi, sest pisikud levivad seal vähem.

Vastsündinud on uutes palatites klaasist seina taga, nii et õde saab igal hetkel tuppa kiigata, kuid vanemate voodi asub samas ruumis nurga taga, kuhu võõras pilk ei pääse. Saik ütles, et läbipaistvad seinad on hädavajalikud selleks, et meedikud saaksid olukorda hinnata ja olla kohal seal, kus neid kõige rohkem vajatakse. Näiteks võib abi vaja olla siis, kui lapse kohal ekraanidel kuvatavad näitajad ei ole korras, lapse asend ei ole õige või ema tundub lapsega hätta jäävat.

Palatis on kuvöös, monitor, imetamistool ja kõik vajalikud aparaadid ning vajadusel saab sinna panna ka kaksikud või kolmikud. Kui on kriitiline olukord, siis võib lapse ümber korraga askeldada kuni kuus inimest.

Igal aastal sünnib Pelgulinna sünnitusmajas ligikaudu 3600 last, kellest intensiivravi vajab 350–400. Selleks et nii terve kui ka haige laps tulevikus hästi hakkama saaks, on osakonna juhatajal üks soovitus: «Pered peaksid oma lapsest väga suurt rõõmu tundma. Positiivne suhtumine ja positiivsed emotsioonid aitavad lapse arengule alati kaasa.»

Veeruse sõnul oleks väga tore, kui noort peret saaksid aidata ka teised lähedased. «Iga väike laps on meie ühiskonda oodatud ja teretulnud. Ta on pisikene inimene, kellest peaksid kõik rõõmu tundma: tädi, onud, vanaemad ja vanaisad,» rääkis ta.

Seda, kui palju uued palatid Pelgulinna sünnitusmajale maksma lähevad, ei olnud tohtrid nõus avaldama. «See summa on kuuekohaline ja esimene number ei ole mitte üks. Oleme otsustanud, et see on kingitus Eesti vabariigi sajandaks sünnipäevaks ja kingituste puhul täpsest numbrist ei räägita,» ütles Veerus.

Varane vastsündinute suremus erinevates riikides – elusalt sündinud vastsündinute surm esimese seitsme elupäeva jooksul tuhande elusalt sündinud vastsündinu kohta 2015. aastal:

Maailmas keskmiselt: 19,2

Enamikus arenenud Euroopa riikides: 1–4, sealhulgas

Soomes: 1

Rootsis, Eestis, Norras, Hollandis, Saksamaal: 2

Leedus, Hispaanias: 3

Lätis, Venemaal: 5

Angoolas: 49

Somaalias: 40

Eestis: 2

Pelgulinnas (2012. aastast): 0,3–1,1

Allikas: Maailmapank

Tagasi üles