Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
SISUTURUNDUS

Kuidas alandada kõrgenenud vererõhku?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Enne vererõhu mõõtmist tuleks viis minutit rahulikult istuda. | FOTO: Phovoir/Scanpix

Kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus, kuid umbes kolmandik inimestest ei tea, et neil on kõrgenenud vererõhk. Kõrgenenud vererõhuga ei kaasne enamasti kaebusi ega kindlaid sümptomeid, kuid see võib põhjustada mitut teist südame- ja veresoonkonnahaigust, nagu krooniline südamepuudulikkus, insult, neerukahjustused, nägemisprobleemid jm.

Kõrgenenud vererõhust võivad anda märku peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine. Kui tervislik vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg, siis kõrgvererõhktõve puhul on see kõrgem kui 140/90 mmHg. Kodusel korduval mõõtmisel võib keskmine vererõhk olla 135/85 mmHg või üle selle. Mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini arenevad sellest põhjustatud haigused ja seda suuremad võivad olla organite kahjustused. Seetõttu on väga oluline kõrge vererõhk normi ehk madalamaks viia. Selleks saab igaüks ise väga palju ära teha, muutes oma toitumis- ja liikumisharjumusi.

Liikuv eluviis aitab vähendada vööümbermõõtu

Üks näitaja, mis annab märku kõrgenenud vererõhust, on vööümbermõõt. Tervisele ohtlikuks vööümbermõõduks peetakse meestel üle 102 cm ja naistel üle 88 cm. Seetõttu on oluline on saavutada ja säilitada tervislik kehakaal.

Liikumisharjumuste muutmiseks ei ole kunagi hilja. Alustada võib kohe, kuid rahulikult ja vältides ülepingutamist. Korrapärane liikumine on oluline eelkõige istuva töö puhul, kuid on tervitatav igas vanuses inimeste puhul, kellel vererõhu väärtus on kuni 180/105 mmHg (sh neile, kellele on määratud tablettravi). Sellest kõrgema vererõhu puhul tuleb enne füüsilise koormuse suurendamist pidada nõu arstiga. Mõõdukas regulaarne aeroobne treening 5–7 korda nädalas kestusega 30–60 minutit langetab vererõhku, kuna treeningu mõjul veresooned laienevad. Treeningu võib jagada ka vähemalt kümneminutilisteks perioodideks. Kokku on nädala jooksul soovitav liikuda vähemalt 150 minutit.

Liikumisel on eelistatud vastupidavustreening (kõndimine, ujumine, rattasõit, lauatennis, murdmaasuusatamine, orienteerumine, tantsimine). Proovida tasub eri liikumisviise. Soovituslik on keskmise intensiivsusega treening, mis tähendab, et treeningu jooksul tekkiv kiirem hingamine peab lubama treeningukaaslasega rääkida, kuid mitte laulda. Treeningutega alustades ei tasu kohe üle pingutada. Soovitatav on lisada koormust vähehaaval, vastavalt enesetundele ja jõudlusele.

Keedusoola asemel võiks kasutada naturaalseid ürte

Inimese keha normaalseks toimimiseks vajalik soolakogus on 5 grammi (triiki teelusikatäis) päevas ja see sisaldab ligikaudu 2 grammi naatriumi. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Pikaajalisel soola liigtarvitamisel koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht, mis omakorda tõstab vererõhku. Soola piiramine vähendab vedeliku kogunemist organismis, mis langetab südame ja neerude koormust ning aitab langetada vererõhku.

Soola tarvitamise piiramiseks on mitu lihtsat võimalust, mida saab argielus kasutada. Üks võimalus on valmistada toitu soolata. Kui tarvis, lisage sool valmistoidule alles pärast selle maitsmist. Kui alguses tundubki söök maitsetu, harjub ajapikku maitsemeel vähema soolaga. Toitude maitsestamiseks võiks soola asemel kasutada ürte (till, petersell, basiilik, koriander jne) või vürtse (paprika, tšillipipar).

Teiseks on soovituslik vältida eeltöödeldud toiduainete (konservid, kaupluste valmistoidud, tööstuslikud salatikastmed, näksid ja krõpsud) kasutamist. Need sisaldavad sageli liiga palju soola – ühest suurest taldrikutäiest purgisupist võib saada päevase maksimaalselt lubatud soolakoguse. Ketšupi, sinepi, sojakastme või valmis salatikastmete rohkel kasutamisel võib ka lihtsast köögiviljasalatist saada soolarikas toit. Maitsva salatikastme saab teha sidrunimahla, õli või maitsestamata jogurtiga. Kui toidukord on olnud soolarikas, tuleks  liigne sool tasakaalustada värskete köögi- või puuviljadega.

Usaldusväärset infot kõrge vererõhu alandamiseks saab patsiendijuhendist

Kõrgvererõhktõve raviks on Eesti Haigekassa eestvedamisel töötatud välja ravijuhend ja patsiendijuhend. Patsiendijuhendite eesmärk on aidata inimestel edukamalt toime tulla erinevate haigustega, anda vastused sagedamatele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustele ning toetada abivajajaid raviprotsessis. Patsiendijuhendi saab oma perearstilt või kodulehelt ravijuhend.ee. Juhendi on koostanud eriala parimad eksperdid ja see tugineb samateemalises ravijuhendis antud ravisoovitustele.

Juhendid on abiks haiguse varajaste tunnuste märkamisel ja seeläbi õigel ajal perearsti poole pöördumisel. Üle 40aastased inimesed võiksid külastada oma perearsti või -õde vähemalt kord viie aasta jooksul, et mõõta vererõhku ja hinnata südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Kõrgvererõhktõve ravimiseks võib arst kirjutada välja ka ravimid. Need ei asenda eluviiside muutmise vajalikkust, kuid ravimite võtmisel on oluline konsulteerida arstiga sobiva treenimisviisi ja -intensiivsuse asjus. Mitmed südame- ja vererõhuhaiguse ravimid langetavad pulsisagedust ning see ei võimalda ka treeningu ajal pulsisagedusel eeldataval määral kiireneda. Juba kasutatavatest ravimitest on parim ülevaade samuti perearstil, kelle käest on mõistlik nõu ja arvamust küsida.

Üle 40 aastased võiksid vähemalt kord viie aasta jooksul mõõta vererõhku perearsti juures.

Tagasi üles