/nginx/o/2017/04/19/6564653t1h5385.jpg)
Krooniline südamepuudulikkus on kliiniline sündroom, mille puhul esinevad südame struktuuri ja funktsiooni muutustest tekkinud tüüpilised sümptomid, nagu õhupuudus, pahkluude turse, väsimus.
Kuidas tekib südamepuudulikkus?
19. aprill 2017, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Objektiivseteks tunnusteks on südame pumbafunktsiooni langusest ja intrakardiaalse rõhu tõusust kas rahuolekus või koormusel suurenenud rõhk jugulaarveenides, räginad kopsudes ning perifeersed tursed, kirjutab Terviseuudised.
Krooniline südamepuudulikkus esineb 1-2 protsendil inimestest, esinemise sagedus kasvab vanusega, moodustades umbes 10 protsenti üle 70 aasta vanustel. Üle 65-aastaste vanusegrupis on südamepuudulikkus sagedasim hospitaliseerimise põhjus.
Südamepuudulikkusega inimese prognoos on raske: pooltel haigetest on elulemus diagnoosimisest surmani neli aastat. Pooled neist, kellel see haigus diagnoositakse, surevad aga aasta jooksul pärast seda. Eestis andmed kroonilise südamepuudulikkuse diagnoosimise osas puuduvad, kuna see on põhihaiguse tüsistus, mille kohta statistikat eraldi ei ole.
Südamepuudulikkuse kõige sagedasemad põhjused on isheemiatõbi (65 protsenti), hüpertensioon, kodade virvendusarütmiad, bradüarütmiad (siinussõlme nõrkus, ülejuhtehäired). Sagenenud on toksilisest müokardi kahjustusest tekkinud südamepuudulikkus, mille põhjus on alkoholi, narkootikumide, samuti tsütostaatikumide, immunomodulleerivate ravimite, antidepressantide, antiarütmikumide, NSAIDide sagedasem kasutamine.
Loe pikemalt Terviseuudistest.