Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Nahaarst Tiina Toomson: küünte järgi saab inimesest palju teada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Küünte lõhenemist seostatakse sageli vitamiinipuudusega, aga see pole nii. | FOTO: PantherMedia / Scanpix

Küünte järgi saavad arstid inimesest palju teada ning inimestel võib leida küünte alt näiteks sünnimärke ja küüntel võib esineda isegi melanoomi.

Küüned kasvavad üsna aeglaselt. Sõrmeküüned kasvavad umbes kolm millimeetrit kuus ja varbaküüned poole aeglasemalt, rääkis Pärnu haigla nahaarst Tiina Toomson täna alanud Eesti arstide päevadel Tartus. Kõige kiiremini kasvab suvel parema käe nimetissõrm. Seega ei saa tema sõnul oodata ka küüne ravimisel kiiret efekti. Ägedate haiguste puhul võib aga küünte kasv väheneda.

Küüned ei lõhene vitamiinipuudusest

Sageli kurdetakse katkiste ja lõhenenud küünte üle ning peamiselt arvatakse, et see tuleb viitamiinipuudusest või mõnest haigusest. Vitamiinipuuduse ja küünte lõhenemise seosel pole aga Toomsoni sõnul teaduslikku kinnitust. «Tegelikult selle taga on puhtalt veega kokkupuude. Kui te võtate ühe väikese puutüki, viskate ta vette, ta pundub seal ja kui see pärast uuesti sealt veest välja võtta, siis ta pudeneb ja samamoodi tegelikult toimub ka küünega,» rääkis nahaarst. Nii on küünte lõhenemise peamine põhjus niiskusekadu. Arvatakse, et küüntest eraldub veega kokku puutudes isegi rohkem niiskust kui nahalt. Seetõttu soovitab arst kasutada majapidamistöid tehes kaitsekindaid, mitte kasutada tugevaid nõudepesuvahendeid ning käsi oleks hea pesta õliseebiga.

Toomson rõhutas, et küüntele võib teha kahju ka liigne maniküür, näiteks küünenahkade ära lõikamine, mistõttu võib tekkida küünevallik põletik. «Üks asi, mida inimesed valesti teevad, et küüned hapraks lähevad, nad liiga palju viilivad neid,» rääkis ta ja lisas, et liigne viilimine soodustab küünte kihistumist.

Eestlasi kimbutav küüneseen

«Inimesed väga palju pöörduvad meie poole hirmuga, et neil on seenhaigus, aga sageli, eriti noortel inimestel, on selle taga lihtsalt ebamugavad jalanõud või trauma,» rääkis nahaarst.

Haigustest kõige sagedamini leiab inimeste küüntelt küüneseenhaigust. Selle esinemist Eestis pole küll hiljuti uuritud, kuid üle kümne aasta tagasi tehtud uuringust selgus, et Eesti inimestest umbes kaheksal protsendil esineb seenhaigust ning üle 70-aastastest lausa pooltel. Küüneseen ei esine aga alati kõigil küüntel – mõnikord on näiteks üks küüs terve. Kui inimese sõrmeküüntel on seenhaigus, siis leidub seda tõenäoliselt ka varbaküüntel, sest ilmselt sai see sealt alguse.

Seenravi paikne ravi kestab üsna kaua, nahaarsti sõnul vähemalt pool aastat. Küüneseent on mõnes riigis ravitud uudsel meetodil isegi laseriga, kuid sel meetodil puudub teaduslik tõestus. «Põhimõte on see, et seen ei kannata kõrget temperatuuri,» lausus Toomson.

Tagasi üles