Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ülekoormus ja traumad ohustavad käsi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
PERHis ja Põhja-Eesti Taastusravikeskuses kätele spetsialiseerunud füsioterapeut Liis Lamson. | FOTO: Eero Vabamägi/PM/Scanpix Baltic

Valud ja pinged käsivarres või randmes piinavad paljusid, põhjuseks sundasendid või põletikud.

Füsioterapeut Liis Lamson selgitab, et käevalu võib põhjuste järgi üldistavalt jagada kiirguvaks, pitsumisest tingitud ja haigusest või traumast põhjustatud valuks. «Valu on inimese sõber, kes tuleb teatega, et midagi ei ole nii, nagu peaks,» ütleb ta.

Tema sõnul loodavad inimesed, et valu lihtsalt kaob. Alguses ongi valu väiksem ja mööduv ja kinnistab meie inimlikku usku, et küll saame ise terveks. Kuid mida hilisemaks jääb abi otsimine, seda rohkem kulub taastumiseks aega ning isiklikke ja riiklikke ressursse. Kui valu ja raskused käe liigutamisel on juba igapäevased, tuleb otseses mõttes küsida «Kuidas käsi käib?» ehk kui palju ja millist koormust või tegevust käsi üldse talub. Teraapia ja korralik kodune harjutamine aga ei aita, kui ülekoormust tekitav töö on endine.

Ja nii satub inimene valiku ette, kas leppida kehvema elukvaliteediga või vahetada töökohta.

Valu võib kiirguda kaelast piki käsivart alla sõrmedeni. Ka südamest võib valu kiirguda vasakule poole rinnakusse ning õlavarde. Õlaliigese haiguslikud seisundid («külmunud õlg», pitsumissündroom) tekitavad valu mööda ülajäset allapoole. Seepärast on patsiendid aeg-ajalt segaduses, et miks küll alustatakse hindamist ja ravi kaugemalt kui sellest kohast, kus nemad valu tunnevad.

«Kirurgiale tuleb häda korral mõelda siis, kui muud ravivõimalused on ammendatud ning valud või funktsioonihäire segavad iga päev tööde ja hobidega tegelemist,» selgitab käekirurg Kristo Kask.

Karpaalkanali sündroom algab käe «suremisega» öösiti. Statistiliselt esineb seda enam naistel vanuses 30–60 aastat. See võib tuleneda sõrmede painutajalihaste ülekoormusest, midagi korduvalt ja tugevasti haarates ärritatakse kanalis kulgevat keskpidist närvi.

Kanalisisene ruum võib väheneda rasedatel ja diabeetikutel (koevedelike kogunemise tõttu randme piirkonnas), luumurru järel, randmetele toetuvatel kontoritöötajatel. Iseloomulik on tundetus, käe «suremine» ja valu pöidlas ning teisest kuni neljanda sõrmeni. Valu, sh põletav valu, võib mööda käsivart ülespoole kiirguda. Kui ranne välja sirutada, siis tundetus taandub.

Sel juhul soovitatakse ööseks panna peale sirutusortoos, et närv saaks taastumiseks vajaliku puhkeasendi.

«Enamasti pööratakse probleemile tähelepanu alles siis, kui kaebused esinevad ka päeval ja haige käega pillatakse esemeid maha,» rääkis Lamson. Sellises seisundis saab aidata juba ainult kirurg. Kuid pärast operatsiooni on väga olulisel kohal käeteraapia armi hoolduseks ja selle vaba liikuvuse tagamiseks ning sõrmepainutajate elastsuse taastamiseks – siis taastub ka jõud.

De Quervaini sündroom ehk nutipöial esineb inimestel, kes palju pöidlaga nutitelefonis tegutsevad. Imikut hooldav vanem, kes kasutab pöialt tugevasti haaramiseks ja hoidmiseks, või laborandid, kes peavad palju pipeteerima, võivad samuti selle all kannatada.

Ülekoormusest tekib pöidla sirutajakõõluste põletik, mis põhjustab pingutus- ja venitusvalu randmeliigese pöidlapoolsel küljel nii pöidla tõstmisel kui randme enda liigutamisel.

Ravi oluline osa on tegevuste kohandamine, kaitsva lahase kandmine, elektriravi ja taluvuse korral eriharjutused.

Kuna pöial on kõige liikuvam sõrm, on see ülekoormusele enam vastuvõtlik. Seepärast esineb tihti ka pöidla põhiliigese kulumist ehk artroosi. Sagedamini tekib see naistel ja juba ka keskeas.

Konservatiivses ravis on oluline hoida valu kontrolli all nii toestava ja kaitsva lahasega kui ergonoomiliste haaramistehnikatega. «Näiteks tuleb pudelikorki keerata mitte sõrmeotstega, vaid panna pöial ja nimetissõrm kogu pikkuses ümber korgi,» andis Lamson nipi. Suur roll on siin ka valuvabadel liikuvus- ja jõuharjutustel.

Reumatoidartriit on teadaolevalt eakate inimeste haigus, mille tõttu sõrmeliigesed moonduvad ja suurenevad ning muutuvad vähem liikuvaks. Samas on artriidil palju  vorme, mistõttu võivad teinekod sellised välja näha ka laste käed.

Peamiselt saab leevendust soojaprotseduuridest (parafiinkindad, mudamähis, soojavannid), mis parandavad sõrmeliigeste painduvust ja vähendavad ebamugavustunnet. Kui valu on vähem, peaks tegema ka spetsiaalseid jõuharjutusi.

Fantoomvalu võib tekkida pärast amputatsiooni. «Tegemist on aju kui kompuutri tööhäirega, mistõttu inimene tunneb päriselt, kuidas puuduv sõrmeosa liigub või valutab eri intensiivsusega,» kirjeldab füsioterapeut. Mõni tunneb, kuidas sõrm surub iseennast  küünega sügavale peopessa või sügeleb väljakannatamatult.

Raviks on siinkohal nii rohud kui ka käeterapeudi pädevusse kuuluv tundlikkuse treening, millega n-ö treenitakse aju tundeid taas tõlgendama nii, nagu need tegelikult on.

Kubitaalkanali sündroom on leviku poolest teine pitsumissündroom. See esineb pikki telefonikõnesid tegevatel kontoritöötajatel, pillimängijatel, sportlastel (nt maadlejad, pallimängijad), aga ka inimestel, kellele meeldib istuda n-ö suure mõtleja poosis (painutatud küünarliiges laual ja pea labakäele toetatud). Küünarliigese painutamisega muutub kubitaalkanali kuju ja väheneb selle maht, mis tekitab kanalit läbiva närvi pitsumise. Alguses on sümptomid, tuimus ja valulikud surinad neljandal-viiendal sõrmel lühiaegsed ja harvad. Vahel võib valu ja tundlikkus tekkida kanali enda kohal.

Hiljem võib lisanduda labakäe kohmakus, sõrmede haaramisnõrkus ja käe taskusse panemisel võib väike sõrm jääda taskuserva taha kinni.

Seisundi parandamiseks tuleb esmalt üle vaadata kehaasendid ja valida ergonoomilisemad. Füsioterapeut saab õpetada lihashooldus- ja närvi libistamise harjutusi. Raskemal juhtumil tuleks kasutada öist sirutuslahast, mis piiraks liigese painutusasendit ja laseks närvil puhkeasendis olla.

KOMMENTAAR

Õnnetused on välditavad

Kristo Kask

PERHi ortopeed-käekirurg

Käekirurgia ilma käeteraapiata ei ole mõeldav, paranemisel on kolm osalist: patsient, kirurg ja käeterapeut. Meie terapeudid – Piret Laur, kellega olen PERHis koostööd teinud juba üle viie aasta, ja Liis Lamson, kes liitus meeskonnaga selle aasta alguses – on asendamatud abilised nii patsiendile kui ka kirurgile.

Kirurgiale tuleb häda korral mõelda siis, kui muud ravivõimalused on ammendatud ning valud või funktsioonihäire segab iga päev tööde ja hobidega tegelemist.

Põhiliselt satuvad inimesed minu juurde ikka traumade ja traumajärgsete muutuste tõttu.  Paljusid õnnetusi elektriliste tööriistadega saab ära hoida, kui järgida tööohutuse eeskirja ning kasutada tööriistu eesmärgipäraselt.

Tähtis on olla tähelepanelik viimase hetkeni. Väga tihti võib kuulda, et õnnetus juhtus viimast tükki saagides või puurides. Elektriliste tööriistadega töötades tuleb olla tähelepanelik, kuni tööriist on vooluvõrgust lahti ühendatud.

Kirurgia annab võimaluse vigastustest taastuda ja loob eeldused edukaks raviks. Taastumine ja tööle naasmine võib olla väga individuaalne, sõltudes trauma mehhanismist ja haiguste esinemisest. Meie juurest saavad abi igat laadi töötegijad. Käsi on tähtis instrument, selle kaudu liigub informatsioon ajusse ja ka tagasi, viies täide seda, mis aju on otsustanud.

Tagasi üles