/nginx/o/2017/05/12/6653861t1hc918.jpg)
Ansambel Mahavoki liikmed Heini Vaikmaa ja Raul Arras räägivad oma ekstreemsetest lavakogemustest ja tervisenippidest.
Mahavoki bassimees Raul Arras meenutab haigena esinemist: mängisin lood ära - ise suurt ei mäletanud, kuidas
/nginx/o/2017/04/28/6602463t1hb9e0.jpg)
14. mai 2017, 20:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mahavoki algkooseisust peale mänginud mehed tunnistavad, et 35 aasta jooksul on tervist proovile pandud küll, nüüd kulub ka vahest puhkus ära.
Mis on kõige hullem terviseprobleem, millega lavale läksid?
Heini Vaikmaa, kitarrist: «Kõige raskemad on olnud migreeniga esinemised. Neid kontserte juhtus juba Grapsi Magnetic bändi aegu, kui tuli esineda meeletu pea- ja silmavaluga. Ilmselt aitas probleemi tekkimisele kaasa lavatoss ja vilkuvad prožektorid. Ka Mahavoki 10. juubelikontsert Estonia kontsertsaalis 25 aastat tagasi möödus nii, et pidin end üsna zombina tundma ja pärast seda veel ETV-st nägema.»
Raul Arras, bassist: «Mäletan, et ükskord Venemaa tuuril jäin grippi ja palavik tõusis 39 kraadini. Õhtul oli kontsert, kus meil oli õnneks vaja mängida ainult neli lugu. Läksin lavale nagu vati sees, publikut ei näinud, keskendusin maksimaalselt ainult mängule, lülitasin nii-öelda autopiloodi sisse. Mängisin lood ära. Ise suurt ei mäletanud, kuidas, kuid bändikaaslaste sõnul läks täitsa hästi.»
Mis hoiab vormis?
HV: «Ilmselt uued muusikalised ideed ja nende realiseerimine stuudios. Kui kõigest sellest väsin, teen mõned tiirud Kadriorus, suhtlen sõpradega või loen mõne luuletuse. Viimastega võib aga jällegi mõni viisijupp peas kummitama hakata.»
RA: «Põhiline on leida piisavalt motivatsiooni muusikaga tegelemiseks. Inimesena pean kõige tähtsamaks häid suhteid, empaatiavõimet ja positiivset ellusuhtumist, see annab jõudu nii endale kui ka teistele, kellega kokku puutun.»
Millised on sinu tervisenipid?
HV: «Püüan lihtsalt puhata ja laiselda. Vahel panen ka mõne vana hea vinüüli mängima ja naudin muusikat. Tablettide järele haaran ainult viimases hädas.»
RA: «Kõige tähtsamaks nipiks pean praeguses eluetapis enda energiaressursi mõistlikku kasutamist. Kui vorm on hea, siis tegutsen, kui olen väsinud või vaevustega, siis puhkan ja ravin. Endaga mõistlikult ja tasakaalukalt ümberkäimine on meie eas ainuõige käitumine, et mitte läbi põleda. Üle pingutades ei ole enam kaugel ka muud tervisehädad. Kõike teen mõõdukalt ja naudinguga.»