Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Digilugu on ka varem aidanud patustanud arste avastada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Scanpix

Terviseametil on tulnud viimastel aastatel uurida juhtumeid, kus inimesed on oma tervise andmeid uurides avastanud üllatusena, et arstid on neile kirjutatud kangeid ravimeid.

«Selliseid juhtumeid ( inimese teadmata on välja kirjutatud ravimeid – toim) on varasematel aastatel esinenud suhteliselt harva – kord-paar aastas. 2014 tuli selliseid juhtumeid ilmsiks mõnevõrra rohkem seoses asjaoluga, et inimesed on saanud teadlikumaks tervise infosüsteemi võimalustest, k.a. võimalusest kontrollida, milliseid ravimeid on neile välja kirjutatud,» rääkis terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri Postimehele kahe aasta eest.

Näiteks taotleb inimene endale tervisetõendit ja süsteem teavitab arsti, et inimesele on välja kirjutatud psühhotroopseid ravimeid või inimene ise kontrollib, millised retseptid on tema nimele välja kirjutatud tervise infosüsteemist. Või tuleb see ilmsiks visiidi ajal perearsti juurde ja inimene ise annab märku terviseametile.

Toona selgitas Saluri, et terviseamet teeb küll järelevalvet arstide poolt väljakirjutatud retseptide üle, aga asjaolu, et arst on psühhotroopse ravimi retsepti välja kirjutanud teise isiku nimele, saab välja tulla ainult kaebuse alusel. Terviseametisse jõudnud juhtumite hulgas on arvuliselt kõige  rohkem probleeme psühhiaatrite ja perearstidega.

«Järelevalve sisuks on peamiselt, et retsepte kirjutataks välja elektrooniliselt ja et väljakirjutatud psühhotroopsete ravimite puhul järgitakse koguselisi nõudeid psühhotroopsete ravimite väljakirjutamise suhtes,» rääkis Saluri.

Arst kasutas ise patsiendile määratud ravimit

Kuigi Eestis on teada juhus, kus neuroloog kirjutas patsiendile välja depressiooni ravimi ning kasutas seda ise, siis ameti kinnitusel on pigem  probleemiks see, et patsiendid kuritarvitavad arstide usaldust. «Lastes arstil endale retsepti välja kirjutada kellegi teise isiku nimel, kes väidetavalt on lähedane isik või siis kirjutatakse retsept sellele pereliikmele, kellel puudub ravikindlustus välja selle pereliikme nimel, kellel on ravikindlustus olemas,» rääkis Saluri.

Terviseameti järelevalveosakonna nõunikui  Eve Pildi sõnul on sellised juhtumid saanud võimalikuks seetõttu, et arstidel ei ole võimalust usaldusväärselt tuvastada patsiendi isikut juhul kui teenust osutatakse sidevahendi teel. 2016. aastal karistas terviseamet  rahatrahviga ühte psühhiaatrit ja kahte perearsti.

Tasub teada

2014. tegi terviseamet ühele perearstile märgukirja. 2015 aastal menetleti kuut juhtumit, mis saatsime edasi prokuratuurile. Samuti tegi amet kahele  perearstile ettekirjutuse ning ühele perearstile märgukirja. 2016 on amet  menetlenud kolme avaldust, millest kahel juhul eksimust ei tuvastatud. Lisaks tegi amet 2016 teinud viiele arstile hoiatuse seoses kohtulahendiga, kus ühe perekonna liikmed petsid telefoni teel välja psühhotroopsete ravimite retsepte, mille ise välja ostsid. Amet hoiatas perearste selle petuskeemi eest.

Psühhiaater sai trahvi 500 eurot

2014. avastas oma retsepte kontrollinud patisent, et psühhiaater Kairi Mägi on talle kirjutanud kolme kuu jooksul välja seitse erinevat retsepti ärevushäire raviks, kuigi inimene polnud kunagi käinud tema vastuvõtul. Arsti sõnul olid ravimid mõeldud pöörduja emale, kes andis arstile ka oma lapse andmed. Naine vajas ravimite liigtarvitamise tõttu esineva

sõltuvuse raviks erinevaid ravimeid ja arsti sõnul oli  parema efekti saamiseks tarvis neid pidevalt vahetada ja annuseid muuta. Dr Mägi selgituse kohaselt  tundus talle sel hetkel, et rohke ravimite väljakirjutamine võib tõmmata liigselt tähelepanu. Terviseamet karistas arsti 500-eurose trahviga.

Tagasi üles