Nohusse haigestume siis, kui meie immuunsüsteemi vastupanuvõime on mingil põhjusel nõrgenenud. Kuid enne, kui nohu ravima hakata, tuleks selgeks teha nohu tekkepõhjus. Nimelt nohu on mitut liiki ning mõnikord viitab nohu üldse tekkivale põskkoopa- või keskkõrvapõletikule.
Enamus meist on ilmselt tuttavad viirusliku nohuga, mida kaunis sageli aetakse segamini allergilise nohuga. Sellest tulenevalt ravitakse tavaliselt ka nohu valesti ning terveks tegelikult ei saadagi.
Kuidas teha vahet viiruslikul ja allergilisel nohul?
Viiruslik nohu: algab ninakihelusega, eritis on alguses vesine, hiljem muutub mädaseks. Tegemist on iseeneslikult taanduva, sümptomite leevendamist vajava haigusega. Nohu kestab tavaliselt kuni 14 päeva.
Allergiline nohu: rohke vesine eritis ninast, sage aevastamine, ninakinnisus, ninasügelus ja limane eristus. Võib tulla ka verist eritist ninast. Võib esineda ka kipitustunnet ninas ning lõhna- ja maitsetundlikkuse häireid. Allergiline nohu võib kesta pikka aega.
Kuidas ma saan aru, et mul võib olla allergiline nohu?
Lisaks eelpool mainitud sümptomitele viitab allergilisele nohule ka nina luristamine, energiapuudus ja kehv uni, neelu tagaseinal limane eritis, mis põhjustab köhatamist, silmad pelgavad eredat valgust või võivad muutuda valguse suhtes tundlikuks, pidev köhatamine või pikaajaline köha; hingata saab ainult läbi suu, sest nina on kinni; silmade ümber võivad tekkida mustad ringid, kõrvad on sageli lukus, silmad jooksevad vett või sügelevad, tuim peavalu. Mõistagi ei esine kõik sümptomid korraga, haigus avaldub eri raskusastmetes. Aeg-ajalt võivad sümptomid leeveneda ning siis jällegi tugevalt endast märku anda.
Mis on allergiline nohu?
Allergiline nohu ehk allergiline riniit on ülitundlikkusreaktsiooniga kaasnev haigus, mis ilmneb allergeeni toime tagajärjel. Allergilise nohu korrral tekib nina limaskestas allergiline põletik. Allergilise nohu haigusnähud tekivad kokkupuutel allergeenide või mitmesuguste ärritajate toimel.
Allergeenid siseõhus on: kodutolmulesta eritised, tubaste lemmikloomade karvad ja nahaketud, lindude epiteel ja suled, prussaka allergeenid, hallitusseened ja nende eosed.
Allergeenid välisõhus on: õietolm (Kevadel sarapuu, lepp, kask, tamm ja võilill. Suvel aasheinad ja kõrrelised, sügisel aga puju, koirohi, malts ning ka sügislilled: aster ja krüsanteem.) Samuti ka hobuste, veiste ja teiste karvloomade karvad ja nahaketud ning putukate mürgid(mesilased ja herilased.)
Ent ka mõningad toiduained sisaldavad allergeene. Näiteks šokolaad, mesi, pähklid, kiivid, maasikad, tsitrulised, õunad, muna, kartulid, porgandid, herned, oad, soja, hiina pähklid, läätsed, ka teraviljad nagu rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis.
Ärritajateks on tubakasuits, viiruseinfektsioonid, heitgaasid, terava lõhnalised kemikaalid ja taimed, mõningad ravimid ning ka emotsionaalne pinge ja stress.
Hooajaline allergiline nohu ehk teisisõnu pollinoos avaldub kevadel ja suvel (puude ja taimede õitsemise ajal), kuid allergiline nohu võib olla ka aastaringselt – sümptomid avalduvad kogu aasta vältel ning tulevad kodutolmulestadest ja loomakarvadest.