TÜ teadustöö: kas külmaravi aitab treeningust taastuda?

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külmaravi on mujal maailmas populaarne.
Külmaravi on mujal maailmas populaarne. Foto: Franck Fife /AP /Scanpix

Tuginedes teaduskirjandusele ja teadusuuringute tulemustele, ollakse külmaravi kui taastumismeetodi kasutamise efektiivsuse suhtes erinevatel arvamusel, leidis oma bakalaureusetöös Tartu Ülikooli spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi üliõpilane Tiina Teder. 

Külmaravi langetab aplikatsiooni alal temperatuuri ning vähendab lihasvalu ja -väsimust, kuid verenäitajate, lihasjõu ja hüppevõime mõjutamise suhtes ollakse erineval arvamusel, on kirjas teadustöös. Seal lisatakse, et sellegipoolest on külmaravi üha rohkem populaarsust ja kasutamist leidev ravivõimalus.

Külmaravi positiivne mõju avaldub mitme teguri kaudu – külm mõjutab nahapinna ja lihastemperatuuri langust, mis omakorda mõjutab närviimpulsside ülekandekiiruse vähenemist. See toob kaasa veresoonte vasokonstruktsiooni ja läbilaskvuse vähenemise ning ainevahetuse lühiaegse aeglustumise. Lõpptulemuseks on valu ja väsimuse vähenemine, põletikuliste protsesside aeglustumine ning taastumise kiirenemine.

Teadustöös tuuakse veel välja, et külmaravi puhul on oluline teada raviga kaasnevaid ohte teraapiajärgsel treeningul. Regulaarne külmaravi võib vähendada jõutreeningu efektiivsust ja pärssida lihashüpertroofia teket.

Samuti on pärast külmaravi iseloomulik lihase omaduste muutumine, mis vähendab lihase kiiruslike näitajaid, võimsust ja jõu genereerimisvõimet. Seega võib kohe pärast ravi olla lühiajaliselt suurenenud vigastuste risk ning esineda madalamaid sooritustulemusi. 

Loe uuringut siit. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles