Vaimse häire, Cotardi sündroomi puhul hakkab inimene arvama, et ta on zombi.
Sündroom, mis paneb inimesed tundma end zombidena
6. juuni 2017, 20:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle haiguse käes kannatas autor Esmè Weijun Wang, kirjutab Fox News. Ta oli kuid segaduses ja depressioonis. Naine püüdis oma elu muuta, et see näiks talle reaalsem, kuid mitte miski ei pakkunud talle enam rahuldust.
Wang lihtsalt ärkas ühel päeval üles ja tal oli tunne, et ta oli paar nädalat tagasi surnud. Alguses tundus see talle põnev, kuid väljendus siis hoopis kummalise emotsioonileigusega. Mõnel päeval ei tahtnud ta üldse midagi teha. Wangile hakkas tunduma, et ta oleks justkui sunnitud oma elu edasi elama, aga ilma naudinguteta.
Ükskõik kui palju inimesed üritasid Wangile selgitada, et ta on elus, arvas ta ikkagi, et on surnud. Õnneks ühel päeval ta avastas, et ta suhtumine on muutunud ja ta tundis end taas elavana. Nüüd seostab naine seda vaimset häiret puukborrelioosiga, mis oli tal aastaid diagnoosimata.
Teadlased teavad praegu sellest sündroomist väga vähe, soestavad nad seda tõrgetega ajus. Üks tõrge esineb seoses inimeste nägude äratundmisega. See tekitab selle haiguse põdejatel sageli tunde, et nende lähedased ei näe enam sellised välja nagu varem.
Teine tõrge on seotud aju emotsioonide kontrollimisega. Sageli napib Cotardi sündroomiga inimestel emotsioone seoses oma varasemate lemmiktoitude, -inimeste või -tegevustega.
Kuigi see sündroom võib avalduda erinevat moodi, arvavad palju selle põdejad, et nad on surnud. Nagu ka Wang, võivad nad uskuda seda seetõttu, et ei tunne neist asjadest naudingut, mida nad muidu armastasid. Mõned teised haiged mõtlevad aga, et neilt on eemaldatud organeid või nende keha mädaneb. Mõnikord muutuvad nad ka vägivaldseks, tahavad sooritada enesetappu või vigastavad teisi.
Ühe teise Cotardi sündroomi juhtumi põdeja Graham kannatas depressiooni käes ja talle tundus, et tal ei ole pead ega aju. Graham lõpetas söömise, külastas sageli surnuaeda ja püüdis mitu korda enda elu lõpetada.
Kui arstid uurisid tema aju, siis nad olid üllatunud, kuivõrd madalal tasemel olid tema aju motoorsed funktsioonid ja mälu. Neuroloogi Steven Laurey sõnul näitas Grahami aju samu mustreid nagu magaval või anesteesias inimesel. Anesteesia on tundlikkuse väljalülitamine, mida kasutatakse operatsioonide ja valulike protseduuride puhul, kirjutatakse regionaalhaigla selgitavas materjalis.