/nginx/o/2017/06/06/6755767t1h5fa4.jpg)
Briti teadlased avastasid, et see, millal sööd, võib mõjutada sinu keha sisemist kella ning söögikordade regulaarne ajastamine võib aidata ebaregulaarse päevarütmiga toimetulemisel.
Regulaarselt söömine võib aidata ajavahega toime tulla
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
9. juuni 2017, 20:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimkeha töötab umbes 24-tunnises tsüklis, mida juhib ajus olev nn peamine kell, kirjutab Sciencedaily. Teistes kehaosades on perifeersed kellad, mis sünkroniseeritakse välistegurite järgi. Nüüd on teadlased avastanud, et vähemalt üht nendest kelladest saab mõjutada sellega, millal inimene sööb hommiku-, lõuna- ja õhtusööki.
Viietunnine viivitus söömisaegades põhjustab viietunnise viivituse meie veresuhkrutaseme muutumises. Seda põhjustavad muutused ainevahetuses, kuid mitte ajus olevas ööpäevarütmide keskuses. Need leiud võivad aidata vahetustega töötavaid inimesi ja lennuväsimusega võitlejaid, sest regulaarsed söömisajad aitavad sisemisel kellal normaalses rütmis püsida.
Vahetustega töötavad inimesed on tihedamini ülekaalulised, vaevlevad diabeedi või südameveresoonkonna haiguste käes. Uuringu autori, Surrey ülikooli teadlase Jonathan Johnstoni sõnul on selle üheks põhjuseks just vale ööpäevarütm, mille korrigeerimiseks võib kaaluda söögikordade ajastamist.